Elektrileping on olemas 65 protsendil tarbimiskohtadest

Kalev Aasmäe
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldteenuse marginaalide hind langes.
Üldteenuse marginaalide hind langes. Foto: Toomas Huik

31. detsembri keskööks olid elektritarbijad sõlminud müüjatega üle 461 000 elektriostulepingu ehk lepingutega oli kaetud 65 protsenti tarbimiskohtadest. 11. detsembrist kuni aasta viimase päevani lisandus ligi 100 000 lepingut, teatas Elering.

Aastavahetuseks oli sõlmitud ja Andmelattu kantud lepinguid järgmiselt: Eesti Energia 408 284 lepingut, 220 Energia OÜ 13 871, Elektrum Eesti OÜ 11 982, Elektrimüügi AS 7885, VKG Elektrivõrgud OÜ 7712, Imatra Elekter AS 7192, Baltic Energy Services OÜ 1960, AS Eesti Gaas 699, Nordic Power Management OÜ 535 lepingut ning ülejäänud müüjad kokku ligi 1300 lepingut.

Müüjat vahetanud klientide osakaal oli sõlmitud lepingute järgi üheksa protsenti.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et erinevate müüjate turuosadest ei anna õiget pilti mitte sõlmitud lepingute arv, vaid müüdav elektrienergia kogus. Seetõttu ei saa sõlmitud lepingute arvu järgi koostada turuosaliste edetabelit või selline järjestus ei näitaks turu tegelikku jaotust.

«Müüdava energia arvestuses on turg kindlasti jagunenud palju tasakaalustatumalt osaliste vahel kui lepingute arvu järgi, sest paljud ilma jaemüügivõrguta kauplejad on suunanud oma tegevuse peaasjalikult suurtele äritarbijatele,» märkis Veskimägi.

Aastavahetuseks sõlmitud lepingutest on 17 protsenti tähtajatud ja 83 protsenti tähtajalised. Tähtajalistest lepingutest olid kõige populaarsemad üheaastased lepingud, mille osakaal on 66 protsenti. Poole aasta pikkused lepingud moodustavad 20 protsenti tähtajalistest lepingutest. Kaheaastaste lepingute osakaal on neli protsenti ja kolmeaastaste lepingute osakaal üheksa protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles