Prantsuse president François Hollande tõotas oma uusaastakõnes, et nõuab rikastelt alati rohkesti maksuraha.
Hollande: rikastelt nõuame alati rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides esmakordselt avalikkuse ees põhiseadusnõukogu otsust blokeerida sotsialistliku valitsuse «lipulaev» – 75-protsendiline tulumaks üle 1 miljoni eurostelt sissetulekutelt – lubas Hollande, et ei muuda kurssi ning asetab suure osa riigirahanduse taastamise koormast jõukate kodanike õlgadele.
Samas hoidus Hollande otsestest lubadustest 75-protsendilise ülemmäära säilitamise osas, kuna valitsus murrab alles peab selle kallal, kuidas nõukogu otsusele reageerida.
Spekuleeritakse, et meede, mis kujutas endast ühte Hollande’i kõlavamatest valimistõotustest, läheb lahjendamisele või võetakse hoopistükkis tagasi – kuigi ministrid väidavad vastupidist.
Kuigi «rikastemaks», mis tooks riigikassasse vaid 200 miljonit eurot aastas, on laiema valijaskonna ridades populaarne, on sellest saanud sümboolne tüliõun ärieliidile ja paljudele kommentaatoritele, kes on jõuliselt protesteerinud ja hoiatanud, et valitsuse maksupoliitika peletab jõukuse genereerijad riigist minema.
Hollande ütles: «Me nõuame alati rohkem nendelt, kellel on kõige rohkem. Selles seisnebki kõrgema sissetulekuga kodanike erakorralise panuse olemus, mida põhiseadusnõukogu otsuse valguses kohendatakse, muutmata selle eesmärki.»
Põhiseadusnõukogu otsus vallandas valitsuse aadressil kriitikatulva, millesse andsid oma panuse isegi selle poolehoidjad. Meedias levivad seisukohad, et kabinet pole kompetentne.
Olukorras, kus majanduskasv on kinni kiilunud ning töötusmäär tõusmas üle 10 protsendi, vireleb presidendi populaarsus 35 protsendi piirimail.
Opositsioonilise UMP partei vastne liider Jean-François Copé ütles, et Hollande «pole usaldusväärne ning juhib riiki ummikusse».
Hollande tunnistas küll oma kõnes, et alates tema ametisseastumisest on olnud «takistusi ja tagasilööke», kuid üritas luua eelseisvaks aastaks optimistlikku meeleolu, väites, et tema valitsuse stabiilsus- ja kasvumeetmed on «teinud euroala turvaliseks».
Copyright The Financial Times Limited 2012