Aivar Rehe: torm Euroopas kogub tuure, Eesti vaade positiivsem
31. detsember 2012, 18:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ettevõtlus on sel aastal näidanud eeskujulikku jätkusuutlikkust. 2010. ja 2011. aastate efektiivsusharjutused on asunud tulemusi andma - müügikäibed näitavad soliidset, üle viieprotsendilist kasvu, oluliselt on tõusnud tegutsemise kasumlikkus ning tõusnud on tegevuse tootlikkus, kirjutab Danske panga tegevjuht Aivar Rehe.
Liigume oodatult Euroopa keskmist majanduskasvu tempot vaadates topeltkiirusega. Tahan loota kõige paremat ka tulevikuks, kuid õhku jääb mitu AGA…
Eesti majandust tuleb otseselt vaadata Euroopa majanduse aktiivsusest sõltuvalt. Suure turu potentsiaaliga Euroopa majanduskindluse ja tarbijakindluse usaldusindeksid on langenud kogu käesoleva aasta vältel ning lähenevad järjekindlalt nn «Lehmani šoki» tasemetele. See tähendab, et riskid majanduses kasvavad, majanduskasv pidurdub ning järgmisel aastal loeme taas kvartaalseid punaseid numbreid.
Punaste numbrite taga olev reaalsus tekitab majanduslikku stressi ja pingeid majandussuhetes. Euroopa tööpuudus jõuab ajalooliselt kõrgtasemetele ning kasvab tööandjate ja ametühingute vastasseis.
2013. aastaks prognoosin Euroopa majanduse laiapõhjalist langust.
Hispaania ja Kreeka suurte kärpekavade elluviimine pärsib tõsiselt nende ja nendega kaubavahetusega seotud riikide majandusaktiivsust, destabiliseerib prognoositust sügavamalt riikide maksutulude laekumist. Suurenevad eelarvete puudujäägid ning kõige tähtsam – tööpuudus saavutab uued negatiivsed tasemed, ehk 25% tööpuuduse tasemed kriisiriikides ei jää laeks.
Teravates ja kriitilistes arengutes kinnistub IMF-i vaade, et uut laenuraha ei tohi ainult juurde anda ebamõistlike võlakoormaga riikidele. Lahenduse teeks valitakse kriisimaade olemasolevate laenukohustuste järkjärguline mahakirjutamine.
Poliitiliselt võib see olla raske otsus täna, kuid jätkusuutlik otsus tulevikus, et säilitada rahaliidu ühtsus.
ESM-ga seotud Euroopa riikidel tuleb sõna otseses mõttes võidelda oma riikide rahvusvaheliste reitingute säilitamise eest (fookus I poolaastas 2013), et vältida ESM-i reitingu edasist alandamist. Kui nimetatud riski ei suudeta juhtida, tõusevad ESM-i rahastamise tasemed ning sellega seoses tõuseb abivajavate riikide rahastamise hind ebamõistlikult kõrgeks. Teisisõnu euro kriisiregulatsioonis tuleb vältida taas kukkumist 2011. aasta keskpaika.
Maailmamajanduse põhivaluutade – euro ja USA dollari stabiilsuses on 2013. aastal oluline ennekõike USA roll. EL ja USA on läbi viimase 5 aasta kriisis käitunud erinevalt – Euroopa on rääkinud kärbetest, USA aga riiklikust majanduse stimuleerimisest. Samas on USA riigivõla tase ja eelarvedefitsiit rekordiline.
Eesti sihtekspordi turud on Skandinaaviamaad, mistõttu võime eeldada, et meie majandusaktiivsus saab puudutatud majanduse «külmumise lainest». Võttes arvesse Rootsi ja Soome majanduste tunduvalt tihedamat põimumist Euroopa turgudega, peame olema valmis pehmemaks majanduskasvuks, kuid rõhutan – ikka kasvuks.
Oluline on jälgida Läti rahapoliitika arenguid, 2013. aastal valmistub Läti hüvasti jätma rahvusvaluuta – latiga ja väga suure tõenäosusega liitub meie lõunanaaber euroga 1. jaanuar 2014. Arvestades Läti olulisust Eesti kaubanduspartnerina, ei tohiks me olla vaid statisti rollis. Peame ära kasutama kaubavahetuses oma kõiki positiivseid ja negatiivseid kogemusi, mida toob endaga kaasa ühe riigi kohaliku valuuta üleminek eurole. Kohaliku valuuta risk (nt hoiuseintressid) võrdsustub euroga. See tähendab, et raha hind mõjutab otseselt hoiuseid ja vähemal määral laenusid.
Eesti majanduse väljavaade ja kasvuprognoosid põhiturgudel annavad kindlust, et tööhõive püsib stabiilsena ja loodan, et hoiab jätkuvalt kasvutrendi.
Eestil, kui väikese tarbimismahuga riigil on väljakutse hoida hinnatõusudel mõistlik piir. Hinnatõusu suurimaks mõjuriks on elektrihinna võimalik tõus elektrituru avamisel. Samuti omavad tähtsust kütte ja teised järelvalveliselt reguleeritavad hinnad.
Prognoosin mõõdukat palgakasvu ja see muutub pigem individuaalselt ning on seotud iga ettevõtte puhul eraldivõetuna tootlikkuse kasvuga. Samas üldiselt teenivad ettevõtted aktsepteeritavat kasumit, mis lubab vajadusel olla paindlikum palgakulude osas.
Sarnaselt ettevõtetele konkureerivad ka riigid majanduskasvu «võistluses». Majanduslikult edukas riik saavutab oma head tulemused läbi aktiivse investeerimis- ja maksupoliitika, tasakaalustatud riigihalduse ja ka tehnoloogia arengu. Riigi investeerimispoliitikas prognoosin eurorahastamise vähendamist senise mahu ja sisuga võrreldes. Suurenevad väljakutsed pangandusele laenamaks reaalmajandusse.
Usun jätkuvalt, ka 2013. aastal euro kui olulise maailma valuuta stabiilsusesse.
Prognoosin, et Euroopa pangandus peab täitma karmimaid kapitali- ja likviidsusnõudeid. Valdavaks saab mõtteviis, et laenata on võimalik raha, mida oled hoiustena kaasanud.
Euroopa Keskpank on saanud juurde oluliselt mõjuvõimu, et hoida euro rahandussüsteemi stabiilsust.
Euro baasintressid püsivad jätkuvalt ajalooliselt madalaimatel tasemetel.