Eesti Raudtee teatas vastuseks rahandusministeeriumi etteheidetele nagu oleks firma rikkunud riigihangete reegleid, et ehitusmahtu suurendasid Lilleküla jalakäijate tunneli ehitustööd. Tunnelit ehitamata aga jätta ei olnud võimalik, sest sellel raudtee ülekäigukohal on jalakäijatega toimunud mitmeid õnnetusi.
Käesoleval aastal algatas Eesti Raudtee kolm väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, mille osas Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond viis läbi riikliku järelevalvemenetluse. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeliigi puhul on tegemist erandliku hankeliigiga, mille kasutamise korral lasub hankijal oluline põhjendamiskohustus.
Hangete vajadus oli tingitud ehitustööde mahu suurenemisest ning lisandunud Lilleküla jalakäijate kergliiklustunneli projekteerimis- ja ehitustöödest. Täiendavad ehitustööd olid vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks, kuna ilma täiendavate töödeta poleks olnud võimalik hanke objektide kooskõlastamine vastavate asutustega, nende nõuetekohane vastuvõtmine ja tähtaegne kasutusse andmine.
Hankeliigi valikul lähtus Eesti Raudtee Riigihangete seaduse §94 lõige 3 punktist 1 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna riigihangete juhisest. Hankeliigi valik oli kooskõlas mõlema regulatsiooniga.
Lisaks majanduslikele kaalutlustele sai otsustavaks asjaolu, et Lilleküla raudteeülekäigul on aset leidnud mitmed õnnetusjuhtumid. Olemasolevad jalakäijate kasutuses olevad tunnelid ei ole olnud planeeritud jalakäijatele liiklemiseks, vaid tehnoloogiliste tunnelitena.
Seega oli hankeliigi valikul ohutuse seisukohalt oluliseks argumendiks tööde õigeaegne lõpetamine ning ülekäigu ja tunneli avamine liikluseks.