Novembris elektri tootmine vähenes, kuid tarbimine kasvas
28. detsember 2012, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi teatel langes võrreldes eelmise aasta novembrikuuga Eestis elektri tootmine tänavu novembris üheksa protsenti 966 gigavatt-tunnini, tarbimine aga kasvas neli protsenti 717 gigavatt-tunnini.
Novembrikuu keskmine õhutemperatuur oli aastataguse ajaga võrreldes ligi kaks kraadi jahedam, mis tingis Eleringi hinnangul koos üldise majanduskasvuga ka elektrienergia tarbimise kasvu. Tootmise languse põhjuseks oli nii ekspordi langus kui ka soodsamad impordivõimalused võrreldes aastataguse perioodiga.
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia kogus vähenes eelmisel kuul aastases arvestuses kolm protsenti 118 gigavatt-tunnini. Biomassist toodetud taastuvenergia kogus vähenes 45 protsenti, ent tuuleenergiast toodetud taastuvenergia kogus suurenes samas 87 protsendi ulatuses. Tuuleenergia tootmist kasvatasid nii uued tuulepargid, kui soodsamad tuuleolud.
Elektri import Eestisse kasvas novembris aastataguse perioodiga võrreldes 78 protsenti 223 gigavatt-tunnini ja eksport samas vähenes viie protsendi võrra 466 gigavatt-tunnini. Koguekspordist moodustas novembris eksport Leetu 46, Lätti 44 ja Soome 10 protsenti. Koguimpordist moodustas novembris import Soomest 43, import Lätist 33 ja import Leedust 24 protsenti.
Lätis toodeti novembris 51 protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi – kokku 572 gigavatt-tundi. Daugava jõe hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kasvas seejuures kuus korda. Sisemaine tootmine võimaldas novembrikuus katta ligi 89 protsenti Läti elektritarbimisest.
Leedus toodeti tänavu novembrikuus 17 protsenti vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 260 gigavatt-tundi. Tootmine võimaldas novembris katta vaid 29 protsenti Leedu elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes novembrikuu elektribilansi defitsiidiks 624 gigavatt-tundi. See on selle aasta kuude võrdluses suurim defitsiit. Import kolmandatest riikidest kattis 56 protsenti Leedu impordivajadusest. Import Eesti kaudu moodustas ligi 23 ja import Läti kaudu 21 protsenti elektri koguimpordist.
Asjaolu, et tootmine jäi Leedus tarbimisele alla, ei viita tootmisvõimsuste puudumisele, vaid sellele, et Leedu tootmisvõimsusi pole majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada.
Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli novembris 444 gigavatt-tundi, moodustades kogu Balti riikide tarbimisest viiendiku.
Soomes oli elektritarbimise maht eelmisel kuul 7162 ja tootmise maht 5783 gigavatt-tundi. Soome importis 67 protsenti puudujäävast elektrist Rootsist, 30 protsenti Venemaalt ja kolm protsenti Eestist.
Põhjamaades tervikuna kasvas elektritarbimine aastases arvestuses kolm protsenti, seejuures Norras ulatus kasv kuue protsendini. Põhjamaad eksportisid elektrit 0,9 teravatt-tundi Saksamaale ja Hollandisse.
Elektri import Eestisse kasvas novembris aastataguse perioodiga võrreldes 78 protsenti 223 gigavatt-tunnini ja eksport samas vähenes viie protsendi võrra 466 gigavatt-tunnini. Koguekspordist moodustas novembris eksport Leetu 46, Lätti 44 ja Soome 10 protsenti. Koguimpordist moodustas novembris import Soomest 43, import Lätist 33 ja import Leedust 24 protsenti.