Margus Rink: elektrilepingute prognoosiga põrutasime kolmekordselt mööda

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink väidab, et elektribörsi tulek Eestisse on nende firmale tõsine proovikivi.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink väidab, et elektribörsi tulek Eestisse on nende firmale tõsine proovikivi. Foto: Peeter Langovits

Eesti Energia plaanis, et 135 000 inimest sõlmib ettevõttega elektrilepingu. Selle prognoosiga pani ettevõte kolmekordselt mööda.

Järgneb Eesti Energia blogis ilmunud intervjuu Eesti Energia juhatuse liikme Margus Rinkiga.

Millised olid turu avanemise olulisemad verstapostid?
Ligi kolm aastat kestnud ettevalmistusprotsess jõudis esimesse vahefinišisse septembri lõpus, mil Eesti Energia avalikustas uued avatud turu elektripaketid ning alustas müüki. 25. september on see päev, mil Eesti Energiast sai elektrimüüja, kel tuleb klientide nimel võidelda nii nagu igal teisel konkurentsis osaleval ettevõttel.

Meil läks üle ootuste hästi. Pea 90 protsenti kõigist lepingu sõlminud klientidest eelistasid Eesti Energiat. Rohkem kui 350 000 uut lepingut on tulemus, millega katame ligi poole Eesti tarbimiskohtadest. Kui Eesti aastane elektritarbimise maht on umbes 7,4 TWh, siis tänaseks oleme sellest lepingutega katnud ligi 65 protsenti.

Millised sündmused jäid võib-olla teenimatult teiste varju?
Ehk see, mis toimus Eesti Energias sees. Elektrituru avanemine on Eesti Energia jaoks olnud ühteaegu nii infotehnoloogia-, personali-, äri- kui ka kommunikatsiooniprojekt. Eesti Energias töötab ligi 8000 inimest. Sel aastal oli neist elektrituru avanemise ettevalmistustega seotud ligi 1000.

Kogu ettevalmistusperioodi pingelisim aeg algas täpselt 12 kuud tagasi, mil esimesena panid rauad tulle tootearenduse ja infotehnoloogia meeskonnad. Veebruarist alustasime vabaturu teavitustööd. Kevad-suvel andsime viimast lihvi meie elektripakettidele. Samal ajal mehitasime oma müügi-teeninduskanaleid ja viisime läbi ulatuslikke koolitusi.

Aastaga viisime ellu ühe Eesti Energia lähiajaloo suurima värbamisprojekti, millega meie müügi ja teeninduse tiim kasvas 100 inimese võrra.

Millised olid suuremad tagasilöögid?
Sedavõrd mastaapse projekti puhul on väljakutsed ja tagasilöögid vältimatud. Kahtlemata oli olulisimaks pingete allikaks teadmatus ehk teisisõnu küsimus, kui kõrgele tuleks meil latt seada. Kui palju kliente lepingu sõlmib? Milliseks kujuneb infosüsteemide koormus? Milliseid klienditeeninduskanaleid enim laiendada? Prognoosisime, et kliendid sõlmivad meiega sel aastal ligi 135 000 lepingut. Selle prognoosiga panime julgelt kolmekordselt mööda...

Turuosaliste jaoks muutis ettevalmistusprotsessi keerukamaks see, et avatud elektrituru toimimist reguleeriv seadus kinnitati alles suvel – sisuliselt vaid paar kuud enne müügiperioodi. Üle ega ümber ei saa erimeelsustest fikseeritud hinnaga lepingute tingimuste üle. Elektrit lisas õhku ka asjaolu, et teised müüjad alustasid müüki märksa hiljem kui meie. Inimeste suhtumine turu avanemisse on olnud kriitiline, sest ehkki turg avaneb ja konkurents on hoo sisse saanud, ootab kliente uuest aastast ees siiski hinnatõus.

Mis selle kõige tulemusel iga eestimaalase jaoks paremaks muutub?
Pigem ütleks ma nii, et avatud elektriturg on meile tuttavam kui esmapilgul arvata võiks. Kehtivad ju avatud turu reeglid praegu kõigis elusfäärides. Oleme harjunud konkurentsis tekkiva hinnaga ning sellega, et müüjad püüavad eristuda, teevad oma toodetele reklaami. Jah, täna on konkurents ja valikuvabadus elektrimüügis uus, kirgiküttev, segadust tekitav, kuid arvan, et paari aasta pärast on see tavaline ja pigem üks ebahuvitavamaid teemasid kõigi eestimaalaste elus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles