Mida on oodata uuelt autoriõiguse seaduselt?
25. detsember 2012, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20 aasta jooksul korduvalt täiendatud autoriõiguse seadus on praeguseks minetanud terviklikkuse ega pruugi vastata enam ühiskonna vajadustele, väidab advokaat Elise Vasamäe.
«Digitaalajastu on toonud kaasa muudatused mitmetes autoriõiguse põhikontseptsioonides,» kirjutab Vasamäe autorite ühingu uudiskirjas. «Uue autoriõiguse seaduse üks peamisi eesmärke on tagada tasakaal autoriõigusega seotud huvigruppide õiguste ja huvide vahel. Kõikidel isikutel peaks olema lihtne ligipääs autoriõigustele. Samas ei tohi seeläbi aga kannatada õiguste omajate huvid, sest vastasel juhul ei oleks enam kedagi, kes teoseid looks ja üldsuseni tooks.
Eesti uues autoriõiguste seaduse eelnõus, mis peaks saama valmis 2013. aasta esimeses pooles, on sisse toodud regulatsioon, mille kohaselt kollektiivse esindamise organisatsioonidel (KEO) oleks laiem õigus rakendada laiendatud kollektiivset litsentsi. See lihtsustaks oluliselt õiguste kasutajate elu. Õiguste kasutajatele tagab taoline autoriõiguste teostamise mudel õiguskindluse, et KEO-lt on saadud luba kõikide õiguste omajate õiguste osas. Samuti tagab see KEO poolt mitte esindatavatele õiguste omajatele tasu. Praeguse seaduse kohaselt rakendub selline litsentseerimise regulatsioon vaid kaabellevi ja satelliidi kaudu taasedastamisel. See on mõistlik mudel, mis annab kindluse nii õiguste kasutajatele kui ka omajatele.»
Laiendatud kollektiivne litsents aitaks Vasamäe sõnutsi näiteks lihtsustada fonogrammide laenutamist digitaalsetest raamatukogudest - raamatukogudel pole praegu ihtsalt ressursse kõikide lubade saamiseks, mis toob kaasa olukorra, et isikud ei saagi digitaalses formaadis fonogrammidele ligipääsu.
«Olen tutvunud ka EL-i uue kavandatava direktiiviga ja võin kinnitada, et Eestis uus direktiiv suuri muudatusi kaasa tegelikult ei too, kuna meil on kollektiivsed esindajate organisatsioonid (nagu ka autorite ühing), hästi organiseeritud ja tegutsevad üpriski läbipaistvalt,» lisab Vasamäe. «See tähendab, et KEO liikmetel on võimalus näiteks täpselt näha, kui palju raha kogutakse ja kuidas raha kulutatakse. Kuid kindlasti vajab Euroopa ühtlustatud reegleid, sest on riike, kus kõik nii läbipaistev pole.»