SEB: kinnisvarapension sobib üksikutele pensionäridele
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
18. detsember 2012, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB Elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst tõdes, et pensionite finantseerimiseks on vaja lisaraha allikaid leida ning kinnisvara väärtuse kasutamine on üks võimalik lahendus, kuid kinnisvarapension sobib kõige paremini üksikutele, ilma pärijateta inimestele, keda pole palju.
«Mul on hea meel, et uus minister pöörab tähelepanu pensionite finantseerimisele, sest see on põletav küsimus nii praegustel kui tulevastel pensionäridel,» märkis Holst vastuseks vastse sotsiaalministri Taavi Rõivase tänases Postimehes ilmunud intervjuule, kus ta pakkus välja, et pensionäridel võiks olla ka kinnisvarapension ehk pensionilisa pensionäri oma kinnisvara tagatisel.
SEB prognoosi kohaselt tuleb praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040. aastaks pensioni II ja III sambasse 30 miljardit eurot. Viimase kümne aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot ning järgmise kolmekümne aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardi euroni. Sellest aga ei piisa Holsti elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele.
«Pensionite finantseerimiseks on vaja leida lisaraha allikaid ning kinnisvara väärtuse kasutamine on üks võimalik lahendus,» lausus Holst, lisades, et kinnisvarapension kõige paremini üksikutele, ilma pärijateta seenioridele, keda pole samas väga palju.
«Kinnisvarapensioni lahendust pakutakse paljudes riikides üle maailma, kuid see pole siiski kusagil väga populaarne,» lausus Holst. Üheltpoolt on tema sõnul põhjuseks suured riskid teenuse osutamisel. «Inimene on pensionil keskmiselt üle kahekümne aasta ja sellise aja peale ette näha konkreetse korteri või maja hinda on ülimalt keeruline ja see mõjutab teenuse hinda. Teisalt on inimestel psühholoogiliselt raske leppida mõttega, et nad realiseerivad oma kinnisvara ja saavad vastu pensionimaksed,» rääkis Holst.
Piisava huvi olemasolul on kinnisvarapensioni juurutamine tema sõnul kindlasti võimalik. «Sarnaseid lahendusi tuleks otsida edasi, sest kui me jääme praeguste lahenduste ja teenusteringi kasutama, siis on üsna tõenäoline, et pensionäride ostujõud ei ole ka kolmekümne aasta pärast praegusest oluliselt suurem,» lausus ta.