Nord Streami nõunik eitab ohtusid

Nord Streami Baltimaade piirkondliku nõuniku Romans Baumanise väitel ei kaasne gaasijuhtme rajamisega probleeme ja Eestis on võimalikest ohtudest rääkides lähtutud pigem emotsioonidest. Tema ootab oma sõnul tõsiseltvõetavaid fakte. Foto: Toomas Huik

Märtsis avalikkuse ette toodud Nord Streami Espoo keskkonnamõjude hinnang on tekitanud vastakaid arvamusi. Nii tõdesid riigikogu keskkonnakomisjon ja väliskomisjon, et raport pole ammendav, ka mitmete teadlaste hinnangul on võimalikke ohte Läänemerele käsitletud pealiskaudselt.

Nord Streami Baltimaade piirkondliku nõuniku Romans Bau­manise väitel pole aga tuliste vaidluste taustal sageli teadvustatud, et gaasijuhtmel on Euroopale tegelikult väga suur tähtsus. Näiteks suutvat Nord Stream aastal 2025 tagada neljandiku Euroopa suurenevast gaasivajadusest.

Milline on siiani olnud tagasiside Espoo raporti kohta Läänemere riikides ja Eestis?

Tagasiside on väga erinev. Mõnes riigis peetakse seda kõige detailsemaks uuringuks, mis Läänemeres eales läbi viidud. Samal ajal on Eesti meedias ilmunud palju kriitilisi materjale. Iga ekspert võib oma arvamust vabalt avaldada. Me tervitame seda, kui teadlased astuvad meiega dialoogi ning on võimalikult täpsed ja konkreetsed.

Kui mõni teadlane ütleb, et raport on pealiskaudne, siis tahame teada, millises osas täpselt. Gaas on puhtaim fossiilne kütus. Mõnikord tundub, et seda ei rõhutata piisavalt, see teadmine kaob vahel mitte kuigi faktipõhistesse debattidesse.

Läänemeri on väga tundlik ning üks enim inimtegevusest reostatud merealasid maailmas. Miks peab toru minema läbi mere ja mitte maa pealt?

Seda on põhjalikult uuritud ja mereteel on mitmeid eeliseid. Esiteks võib toru läbimõõt olla vees suurem ja surve kaks korda tugevam, mis tähendab, et transportida saab rohkem gaasi. Teiseks – madalam surve tähendaks, et vaja oleks vahepumpamisjaamu. Need on suured CO2 allikad.

Maapealne gaasijuhe läbiks paljusid erinevate omanike maalappe ja igaühega neist tuleks läbirääkimisi pidada.

Aga kui puuduvad vahepumpamisjaamad, kui kaua võtab siis aega , et märgataks gaasitoru purunemist?

Eesti meedias on välja käidud, et see võtab aega tunde. Tegelikult nõuab aga ainult minuteid, sest survet jälgitakse kogu aeg. Kui leke avastatakse, lõpetatakse gaasi pumpamine kohe ja teisest otsast võetakse nii palju gaasi välja kui võimalik.

Rikke kõrvaldamise aeg oleneb muidugi ka sellest, kus niisugune ebatõenäoline juhtum aset leiab. Palju suurem võimalus on jääda veoauto alla või hukkuda lennuõnnetuses.

Läänemeres on teadmata hulgal lõhkekehi, laskemoona ja mürke sõjaajast. Kuidas need üles leitakse ja kahjutuks tehakse?

Vahel jääb mulje, nagu oleks Läänemere põhjas miinivaip. See on tõest väga kaugel. Tegelikult on lõhkekehi ainult mõnes kohas. Gaasitoru marsruuti arvestades uuriti läbi 40 000 kilomeetrit merepõhja, et leida parim teekond. Laskemoona puistamise kohti välditi.

Uuringud viidi läbi 15 kilomeetri laiuses koridoris, mis kitsenes lõpuks 15 meetriks. Selle käigus leiti asju, mis on sama väikesed kui mobiiltelefon. Niisiis pole mingisuguseid üllatusi oodata.

Me teame, et teele jääb 36 miini, millest enamik on Soome lahes.  Miine tehakse Läänemeres kahjutuks juba 50–70 aastat. Seetõttu on meetodid ja tehnoloogia testitud ja ka sel korral ei ole mitte midagi erinevat.

Kas miinid siis lõhatakse või eemaldatakse muul moel?

See on küsimus võimudele. Kõige tõenäolisem, et need lõhatakse kohapeal. 29. aprillil on keskkonnaministeeriumis Espoo aruande koosolek, kus ekspert seletab kõike täpsemalt.

Nimelt on arvuti peal modelleeritud iga miin ja programm näitab, kuidas ja missuguse mõju plahvatus kaasa tooks.

Soome lahe kirdeossa lasti aastakümneid tagasi puidutööstusest üle jäänud mürke, dioksiine. Need on praeguseks settinud merepõhja ning nende peal on mõnekümne sentimeetri paksune puhtam settekiht. Gaasijuhtme paigaldamise ajal võivad mürgised setted jõuda Eesti randa. Kas Nord Stream on sellega arvestanud?

Sellele peab vastama ekspert. Selle konkreetse küsimuse kohta valmistatakse aruanne 29. aprilliks. Lahendus on olemas, aga ma lihtsalt ei tea seda praegu.

Gaasitoru panemise ajal kehtivad teatud piirangud. Kuidas need mõjutavad laevaliiklust, sh kalalaevu?

Ehitades liigutakse edasi kolm kilomeetrit päevas ja tööde teostamise paiga ümber on turvatsoon kokkupõrgete vältimiseks. See tähendab, et mõju laevadele on väga ajutine, pärast ehitust sellist tsooni pole.

Kas see turvatsoon ulatub ka Eesti vetesse?

Minu teada mitte.

Kui suur kaal on Eesti arvamusel, kui riik ei kiida Espoo raportit heaks?

Mul on raske kommenteerida sellist hüpoteetilist küsimust. Iga võimalik keeldumine peab põhinema faktidel. Kui need on tõsiseltvõetavad, siis tuleb leida lahendus. Kuna toru ei tule Eesti vetesse, siis pole Eestil otsest õigust sekkuda.

Samas on Nord Stream võimalike keskkonnamõjude väljatoomisest huvitatud ning siinkohal on Eestil sõnaõigus. Ma ootan faktipõhist dialoogi, muidu on tegu pelgalt seisukohtade väljendamisega.

Kas teile tundub, et Nord Stream on eestlastele emotsionaalne küsimus?

Ilmselt oleks rumal seda eitada. Siinsel regioonil on emotsionaalne ajalugu.

Kas Nord Stream püsib oma plaanidega graafikus?

Siiamaani küll. Load peavad olema väljastatud aasta lõpuks. Kui Espoo arutluse käigus tuleb ette probleeme, on meil piisavalt aega nendega tegeleda. Ehitusega alustatakse 2010. aastal.