Maksepaus nudib teise samba pensionirahast viis protsenti

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionil üks sammas alt ära
Pensionil üks sammas alt ära Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Halvemal juhul vähendab pooleteiseaastane maksepaus inimese pensioni ligi viis protsenti, seega kaotab keskmise palga saaja tulevasest pensionivarast kümneid tuhandeid kroone.


Eesti keskmist palka ehk 13 000 krooni kuus teeniv inimene kaotab pensionimaksete täieliku külmutamise korral oma tulevasest pensionivarast kokku ligi 60 000 krooni. Fondihaldurite liidu arvutuse järgi oleks see summa keskmisest oodatavast teise samba pensionivarast umbes viis protsenti.

Valitsuse värske otsuse järgi on maksed teise pensionisambasse külmutatud alates juunist kuni 2010. aasta lõpuni. Samas võib inimene vabatahtlikult järgmisel aastal jätkata makseid teise pensionisambasse, tasudes kaks protsenti palgast.

Kui inimene vabatahtlikult edasi maksaks, oleks kaotus väiksem – sel juhul oleks tulevase pensionivara kaotus ligi 40 000 krooni ehk kolm protsenti.

Statistilist keskmist palka või sellest kõrgemat tasu teenib umbes veerand riigi palgasaajatest. Eespool mainitud pensionikaotus tabab aga 33-aastast või nooremat inimest, sest arvutuse aluseks on vähemalt 30-aastane kogumisperiood.

Tegelik rahakaotus võib väiksemaks osutuda ka sel põhjusel, et fondihaldurite liidu arvutuse järgi peaks pensionifond suutma toota aastas keskmiselt viis protsenti vara juurde. Sellist tootlust on aga Eesti teise samba pensionifondidest suutnud saavutada vähesed.

Üle viieprotsendilise keskmise tootluse on saavutanud vaid LHV aktsiafond Maailma Aktsiad (5,54 protsenti) ja Sampo panga pensionifond Pension 50 (5,04 protsenti). Neis kahes fondis kokku on 1,9 miljardit krooni teise samba pensionivarast ehk vähem kui viiendik kogu teise samba fondidesse paigutatud summadest.

Eesti suurim teise samba pensionifond Swedbank K3 on suutnud oma klientidele saavutada keskmise tootluse 2,59 protsenti aastas. Suuruselt järgmine SEB Progressiivne pensionifond on fondi algusest kasvatanud klientide vara keskmiselt kaks protsenti aastas. Neis kahes fondis on kokku 6,8 miljardit krooni pensionäride raha.

Kommentaar

Ants Aaman
Harjumaa talupidaja

Minul ei ole ühtegi pensionisammast, olen endale sambad ise teinud. Ma pole seda pensionisammaste värki kunagi väga usaldanud, elus on varemgi selliseid kogemusi olnud, mis on ettevaatlikuks muutnud. Võib-olla on see talupojatarkus.

Olen püüdnud asju nii ajada, et vanaduspäevil midagi võtta oleks. Mul on enda tarbeks säästud ja olen ostnud sadu hektareid maad. Selle väärtus võib küll kõikuda, aga usun, et minu makstud ostuhinnast allapoole see ei lange.

Neist «headest» fondidest räägiti küll häid jutte, aga minu arvates ei saa praegune finantsmaailm püsima jääda, kui kogu maailmas valitseb piiramatu liigkasuvõtmine. Mul pole midagi Sandor Liive vastu, aga pean ka tema kahemiljonilist palka liigkasuvõtmise näiteks, kaubanduses toimuvast rääkimata. Töö eest makstav raha ei vasta loodud väärtusele.

Meie ülim liberalism räägib, justkui turg ise reguleeriks asju. Aga mida ta reguleerib? Mina käin Tallinnas asju ostmas, aga memm samast külast peab ostma Kuusalu kauplusest, kus pudel toiduõli on 12 krooni kallim. Inimene on sundseisus, ei tasu ajada jampsi, nagu konkurents midagi reguleeriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles