Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust «Vanemaealised tööturul» selgub, et 83 protsenti tööandjatest ei pea vananeva personali probleemi oma organisatsiooni jaoks oluliseks küsimuseks.
Ettevõtjad ei näe tööjõu vananemist olulise probleemina
14. detsember 2012, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda olukorras, kus vanemaealiste osakaal Eesti rahvastikus ja ka tööhõives kasvab järjest tõusvas tempos ning samas kurdavad ettevõtjad juba praegu pidevalt töökäte puuduse üle.
Need ettevõtjad, kes pidasid töötajaskonna vananemist organisatsiooni jaoks oluliseks, tõid peamiste põhjustena esile seda, et märkimisväärne osa nende kogenud töötajatest jõuab järgneva 5-10 aastaga vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada.
Võrdluseks, 2006. aastal USAs tehtud uuringu tulemuste kohaselt arvas 42 protsenti organisatsioonide juhtidest, et vananeva tööjõu probleem on oluline ja vaid kolmandik pidas seda mitteoluliseks küsimuseks.
Uuringust selgub ka, et 77 protsenti küsitletud Eesti organisatsioonide juhtidest ei arva, et vanemaealiste (50-74-vanuste) töötajate osakaal nende organisatsioonis kasvab järgmisel viiel aastal olulisel määral.
Valdav enamik tööandjatest ehk 82 protsenti ei ole tööjõu vananemisega seotud riske ettevõtte jaoks hinnanud.Tulevikus vajatava tööjõu analüüsi on teinud vaid kolmandik organisatsioonidest ning 27 protsenti teeb tööjõu analüüsi personali vanuse, staaži jm kohta. Vaid 15 protsendil organisatsioonides on olemas organisatsioonisisene edutamissüsteem, mis tagab pensionile siirduvate juhtide asendamise nooremate ettevõtte töötajatega ning 8 protsenti ettevõtjatest on kaardistanud oma vanemaealiste töötajate probleemid.
Uuringu läbiviimist juhtinud Kerly Espenberg sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE ütles, et meedet või võluvitsa, mis kiiresti parandaks inimeste hoiakuid, pole. «Meie inimesed on haigemad kui Euroopas keskmiselt ja üldiselt lõpetavad inimesed pensioniea saabudes töötamise,» ütles ta. «Kui see hoiak ei hakka muutuma, tekib väga suur surve sotsiaalsüsteemile.»
Uuringus küsitleti 201 ettevõtjat ja 1001 vanemaealist inimest. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui palju on vanemaealisi töötajaid, millistes töötingimustes nad töötavad, kas tööandjad kohandavad töökohti vastavalt töötajate vanusele, milline on eakamate töötajate tervis ja kui palju esineb vanusest tingitud ebavõrdset kohtlemist.