Valitsus ei toeta naiste kohustuslikus korras firmade nõukogudesse upitamist

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Mõis on ainuke naine, kes on lausa kahe Eesti börsifirma nõukogus.
Tiina Mõis on ainuke naine, kes on lausa kahe Eesti börsifirma nõukogus. Foto: Peeter Langovits

Valitsus toetab põhimõtteliselt üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus ettevõtete nõukogudes, kuid samas ei toetata Euroopa Liidu tasemel kohustusliku kvoodi kehtestamist, vaid eelistatakse vähem ettevõtlusvabadust riivavaid alternatiivseid meetmeid.

Valitsus kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas.

Eesti toetab börsiühingute ulatuslikku otsustusvabadust sobivate nõukogu liikmete määramisel, sest börsiühingute tegevusvaldkonnad ja tegevuse ulatus on väga erinevad. Eesti nõustub, et äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu saavutamise meetmete kavandamisel peab lähtekohaks olema isikute kompetentsus ja valikuprotsessi läbipaistvus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu peamine eesmärk on suurendada Euroopa Liidus märkimisväärselt naiste osalust ettevõtete juhtorganites ning edendada soolist võrdõiguslikkust majandusotsuste tegemisel. Eelnõu sätestab kvantitatiivse miinimumeesmärgi, mille kohaselt 40 protsenti börsil noteeritud äriühingute kõikidest tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peavad olema alaesindatud soost.

Eesmärk tuleks saavutada hiljemalt 1. jaanuariks 2020, riigi osalusega äriühingutes hiljemalt 1. jaanuariks 2018. Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

Börsil noteeritud ettevõtted, kelle tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui 40 protsenti, peavad kasutama asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi ja võrdse kvalifikatsiooni korral tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati.

Direktiiv on ajutine meede ning selle kehtivus lõpeb 31. detsembril 2028.

Euroopa Liidu suuremates äriühingutes on juhtivatel ametikohtadel naisi 13,7 protsenti ning viimastel aastatel on keskmine kasv olnud ainult 0,6 protsenti aastas. Eestis vähenes aastatel 2003–2012 naiste osakaal börsiettevõtete nõukogudes 14,7lt 6,7 protsendile. Eelmise aasta andmete põhjal kuuluksid eelnõu kohaldamisalasse 11 Tallinna börsil noteeritud ettevõtet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles