Kas Eesti riik peaks laenu võtma?
10. detsember 2012, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti naabrid, Soome, Läti ja Leedu valitsused laenavad võlakirjaturgudelt praegu üliodavat raha. Kas ja kuidas tasuks Eestil riigilaenudele mõelda. Mida need meile annaksid?
Kolme nädala eest müüs Leedu valitsus 80 miljoni liti (ca 24 miljonit eurot) eest 4 aastase tähtajaga võlakirju. Intress 2 protsenti. Nädal enne seda olid nad müünud 10 aastase lunastamisetähtajaga võlakirju 4 protsendiga. Eelmine nädal müüsid aastase tähtajaga võlakirju 0,48 protsendiga. Leedu jaoks ei ole selles midagi erakorralist, iga kuu toimub seal paar-kolm võlakirja oksjonit ja nii juba 18 aastat järjest.
Ainuüksi käesoleval aastal on leedukat müünud valitsuse võlakirju kokku umbes 979 miljoni euro eest, see number, täieliku kokkusattumusena, on karvapealt sama, mis kogu Eesti valitsussektori võlakoormus kokku.
Mis on aga sõnum nende Leedu intresside taga – väga lihtne, turul on raha nii odav ja üha odavamaks läheb, et Leedu valitsus saab laenata suuri summasid odavamalt kui inflatsioon. Eesti, kelle rahanduslik seis on Leedust parem, saaks raha veelgi soodsamalt.
Just see Leedu näide on üks ajend, miks näiteks Kawe Kapitali fondijuht Kristjan Hänni ütleb, et Eesti peaks samuti käivitama oma võlakirjaprogrammi.
«Minu peamine soovitus on see, et selle ukse peaks Eesti riik varsti avama ja lahti hoidma. Kasvõi paarimiljardilise mahuga võlakirjaprogrammi näol,» ütleb Hänni.
Ta toob põhjenduseks mitu argumenti. Esiteks see, et hästi juhitud võlakirjaprogramm muudab tervikuna riigirahandust tugevamaks. Näiteks kui sul on oskus ja võimalus laenata raha 2 protsendiga, ei pea saa raha hankimiseks müüma vara, mis toodab sulle 10 protsenti aastas.
See on otsene viide sellele, kuidas Eesti valitsus müüs maha 10 preotsenti tootnud Eesti Telekomi. Või kui sul on võimalus odavalt raha laenata, siis ei pea sa kriisi ajal töötukindlustusmakset tõstma ja ettevõtlusele hoopi andma. Teise põhjusena viitab Hänni viitab ülimadalatele hoiuintressidele.
Eestlased säästavad, nii eraisikud kui ettevõtted, panevad raha panka, aga see raha ei teeni õieti midagi. «Praegu võiks alternatiivina paljud säästjad eelistada veidigi parema intressiga oma riigile laenamist,» räägib Hänni.