Ettevõtja kavandab Pakrisse hiiglaslikku gaasiterminali

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandatav gaasiterminal.
Kavandatav gaasiterminal. Foto: Küllike Rooväli

Kütuseärimees Heiti Hääl kavandab Pakri poolsaarele veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist alale, mis peaks tegelikult olema kaitsealune maa, kui Villu Reiljan poleks seda kunagi kaitseta jätnud.



Eesti esitas 2004. aastal Euroopa Komisjonile nimekirja maadest, mis tuli kanda Natura 2000 kaitsealuste maade nimekirja. Lõpliku otsuse, mida võtta ja mida jätta, tegi Euroopa Komisjon, ent Brüsselile andis nimekirja ette Eesti riik, täpsemalt keskkonnaministeerium.



Juhtus aga nii, et Eesti looduskaitse asjatundjate ettevalmistatud ja Brüsselisse saadetud nimekirjad erinesid mõnevõrra. Nimelt oli viimastest välja jäetud rida maid, mille puhul arendajad suutsid keskkonnaministeeriumi nii palju lobistada, et see võttis nende alad nimekirjast välja.



Üks sellistest maalappidest asub Harjumaal Pakri poolsaarel, kuhu kütuseärimees Heiti Hääl kavandab äripartneritega praegu kümneid hektareid hõlmava LNG terminali rajamist.



Võimalus ehitada


Terminali eesmärk on võimaldada siiakanti maagaasi toomist ka mujalt kui Venemaalt, suurendades nõnda Eesti ja lähiriikide energeetilist sõltumatust. Eesti gaasivõrgud on ühendatud Läti ja Leedu omadega ja kavandatakse ka gaasijuhet Soome.



Veeldatud maagaasi tuuakse suurte laevadega, mistõttu on selleks vaja eraldi sadamat. Paldiski linna territooriumil asuva Pakri poolsaare kasuks räägib see, et just sealtkaudu kavandatakse gaasijuhtme vedamist Soome, mis ühendab Soome maagaasivõrgustiku Balti riikide omaga.



Pakri kahjuks räägib aga, et Paldiski linna all on vaid väike osa poolsaarest, ülejäänu on aga hästi säilinud looduslik maastik. Sadama ehitamiseks on alustatud detailplaneeringut 70-hektarilisele maa-alale poolsaare kirdeosas, mis praegu on hästi säilinud loopealne.



Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Jüri-Ott Salmi sõnul on loopealseid Eesti Natura alade seas üsna vähe ning Euroopa Komisjon on küsinud, kas Eesti võiks loopealseid juurde otsida, et neid kaitse alla võtta.



Seetõttu on keskkonnaorganisatsioonid teinud ka ettepaneku, et Pakri poolsaare loopealsed, kaasa arvatud kavandatava sadama aluse ala, võiks võtta Natura alana kaitse alla.



Salm lisas, et Natura ala ei tähenda majandustegevuse täielikku keelamist. Näiteks saaks seal karjatada lambaid ja vajadusel annab riik toetust, et maaomanik saaks maad korras hoida.



Tõenäoliselt taipasid aga Pak­ri maaomanikud juba viie aasta eest, et mereäärse looduskauni maakoha majanduslik väärtus pole mitte karjakasvatuses, vaid võimaluses sinna midagi ehitada. Igasuguse ehitamise muudaks Natura kord aga palju keerulisemaks.



Miks jättis tollane keskkonnaminister Villu Reiljan 2004. aastal Pakri poolsaare pankranniku pealse Natura alade nimekirjast välja, pole teada. Mees ise seda eelmisel nädalal Postimehele selgitada ei soovinud, vaid teatas, et tal pole aega, lõpetas kõne ja lülitas telefoni välja.



Sadama rajaja on OÜ Balti Gaas. Selle juhataja Sergei Timošenko telefonis vestelda ei soovinud. Meili teel vastas ta, et ka Natura aladel on võimalik teatud reegleid järgides ehitada ning firma kavatseb reegleid järgida. Merre projekteeritakse Timošenko sõnul vaid kerge vaiadel kaikonstruktsioon ja mingeid ulatuslikke täitetöid ei ole planeeritud.



OÜ Balti Gaasi vähemusomanikuks on Timošenko ise, ent suurem osa kuulub kinnisvarafirmale Paldiski Arendamise AS. Selle aktsionärid on Paldiski Lõunasadamas tegutsev ärimees Heiti Hääl, Tõnu Puidak ning USAs Oregoni osariigis registreeritud firma New Investments L.L.C.



Hääle äripartnerid


Viimane on firma, mille kohta on vähe infot peale Äripäevas avaldatud arvamuse, et sellega on seotud Paldiski linnapea Jaan Mölder. Seda firmat juhib Aleksander Arhipov, kes on Äripäeva andmetel lähedastes suhetes Mölderi õe Janega.



Paldiski linnapea ise lausus, et toetab sadama rajamist.



7,6 hektarit kavandatava sadama alust maad kuulus veel hiljuti viinaärimees Igor Savenkovile, ent kuu aja eest müüs ta oma osaluse sadama rajajatega seotud firmale maha. Timošenko sõnul pole Savenkov sadama rajamisega kuidagi seotud.



LNG sadama Pakrile ehitamine pole üldsegi kindel. Esiteks on avaldatud ka arvamust, et sadamale lubade taotlejad ei kavatse ise üldsegi sadamat valmis ehitada, vaid teevad vajalikud load ära ning müüvad seejärel projekti suure kasumiga uutele investoritele edasi.



Teiseks on sadama rajamise osas üsna skeptiline ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes lausus, et talle ei meeldi võimalikule Natura alale sadama planeerimine.



«Investoritele soovitaks pigem vaadata mõne teise ala järele,» ütles Tamkivi, kelle sõnul ootab ta aga ära valmimisel oleva keskkonnamõjude hindamise, enne kui sadamaterminali rajamise osas seisukoha võtab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles