Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Äriuudised

:

Andris Piebalgs kahtleb Eesti tuumajaamas

Euroopa Komisjoni energiavolinik lätlane Andris Piebalgs (51) suhtub Eesti oma tuumajaama rajamise plaani kõhklevalt. Tema hinnangul on hulk eeliseid tuumaelektri tootmisel Soomes.



Eesti peaminister Andrus Ansip ütles hiljuti Reformierakonna kongressil, et meie suur eesmärk on rajada 2020. aastaks oma tuumajaam. Kas selline projekt võiks saada Euroopa Liidult rahalist, tehnilist või kas või moraalset toetust?

Rahalist toetust mitte. Euratomil (Euroopa tuumaenergiaühendus, mis loodi ELi ühe aluslepinguga – toim) on laenuandmise võimalus. Kuid tegemist on laenuga, mitte abiga, ning selle kasutamiseks on teatud piirangud. Hästi välja arendatud tehnoloogia on aga olemas selle ala firmadel.

Poliitilise toetuse osas – liikmesriikidel on kohustus esitada meile oma projektid, eriti mis puudutab reaktori tehnoloogiat, kas see on piisavalt turvaline jne. Need taotlused vaatame läbi nii kiiresti kui võimalik.

Mina arvan, et selle projekti puhul ei tasu vastuseid otsida niivõrd poliitilistest seisukohtadest, kuivõrd tegemist on investeerimisotsusega. Eelduseks on vaja hästi toimivat Põhja- ja Baltimaade [elektri]turgu.

Investorid teevad seejärel oma otsuse: kas paigutada raha Loviisa jaama Soomes või Olkiluotosse Soomes, ning seal on veel kolmas projekt, mida põhimõtteliselt on arutatud. Seega vähemalt kolm valikut on Soomes juba olemas. Juhul kui ühendusi on piisavalt ja teine Estlinki kaabel on paigas, siis võib see olla ka majanduslikult põhjendatum.

Me ei peaks vaatama asja nii, et igal riigil peaks olema tuumaelektrijaam. See võib kalliks minna. Olkiluotos, kus on olemas infrastruktuur, oleks kulud ilmselt väiksemad, kui hakata Eestis tühjalt kohalt ehitama. Lisaks oleks vaja Eestis ehitada ka jäätmehoidla, mis Soomes on juba hästi välja arendatud.

Ma ei ütle kindlat ei [Eesti tuumajaamale], seda võib arutada ühe variandina. Kuid arvan, et otsuse peaksid tegema turuosalised. Soomes on ka väga energiamahukaid ettevõtteid, kes võiksid seda investeeringut rahastada. Arvestades Soome ja Eesti lähedust, ning heade ühenduste olemasolu korral, ütleksin, et tuumaenergia vallas on Soome Eestile väga tugev võistleja.

Seega need 100 miljonit eurot, millega Euroopa Liit toetab teise elektrikaabli rajamist Eesti ja Soome vahele, on toetus sellele, et Eesti oma tuumajaama ei rajaks, vaid ostab elektrit Soomest?


Või ka vastupidi, et Eesti ehitab ja Soome ostab elektrit. Eesti jaoks on oluline, mis juhtub pärast 2016. aastat (kui Narva elektrijaamade tänased energiaplokid ei vasta enam karmistuvatele keskkonnanõuetele, Eesti Energia kavandab probleemi lahendamist uute filtritega – toim.) See on võtmeküsimus. Aga lahendus ei pea tingimata olema see, et ehitada uued täpselt sama võimsusega elektrijaamad täpselt samasse kohta. Peaks andma võimaluse turujõududele valida, kas lahendus on süsi või biomass, kohapeal tootmine või ühendused. Põhiline on luua Balti riikides elektriturg.

Te olete ilmselt tuttav selle vaidlusega, mis on Rootsi elektrikaabli asjus Läti ja Leedu vahel. Kuid küsimus ei ole ju selles! Probleem asub seal, et Balti riikides ei ole toimivat elektriturgu.
Ning niikaua kui toimiv turg puudub, mis on siis kaabli rajamise majanduslik mõte? Just see on rootslaste probleem. Küsimus number üks on tekitada turg ja number kaks, et kuskohas see ühendus asub.

Harilikult tahab iga riik kontrollida oma energiaallikaid.


Täpselt. Aga see on fundamentaalselt väär. Kolme Balti riigi turud on selleks liiga väikesed. Miks peaks igaühel neist olema oma täpselt sarnane elektrijaam? Ignalina, ning sarnane jaam ka Lätis ja Eestis. Kolm suurt elektrijaama, koguinvesteeringuga 15 miljardit eurot!
Seda 15 miljardit oleks ju võimalik kasutada märksa mõistlikumalt. Mul ei ole selle vastu midagi, kui keegi tahab investeerida, aga ka nende võimsus oleks kokku niisugune, et mida sellega peale hakata.

Eesti võib seda muidugi teha, kuid isegi juba enne kui investeerida, on vaja teha väga palju tööd. Võtta vastu vastav seadus, luua järelevalveorgan, selgitada kõike inimestele.

Eesti oma tuumajaama kava on hakatud arutama tõsisemalt alles pärast seda, kui Balti riikide ühine projekt Leedus pole edasi liikunud. Miks nii?


Leedus on uus valitsus ja nad kindlasti tegelevad sellega. Ignalinas on olemas loomulikud eelised, olemasolev ehitusplats ning inimeste positiivne suhtumine.

Mina põhimõtteliselt toetan tuumaenergiat, ent kui ma elaksin kusagil maapiirkonnas ja te tuleksite oma tuumajaama projektiga sinna, ütleksin ka mina ei. Ma ei tahaks seda oma tagahoovi. Seega on inimeste positiivne suhtumine väga oluline.

Ja samal ajal, miks Leedu uus tuumajaama projekt pole nii kiiresti liikunud? Kuna seda jaama ei raja puhtalt poliitilise tahtega. See maksab miljardeid ja keegi peab need investeerima. Valitsus otse ei saa investor olla, kuna seda käsitletaks riigiabina. Seega peab investor olema energiaettevõte või -ettevõtted. Aga võimalik, et neil on ka väiksemaid ja odavamaid valikuid, näiteks Lätis uuendatakse hoopis gaasiturbiine.

Põhjamaades on olemas kogu ELi kõige paremini toimiv elektriturg. Ja Estlink peaks ühendama selle Balti riikide elektrituruga, mida kahjuks ikka veel ei ole.

Euroopa Liit on otsustanud, et 2012. aastaks tuleb tavalised hõõgelektripirnid vahetada välja säästupirnide vastu. On see tõesti vajalik, arvestades, et üleminek toob kaasa ilmselt vajaduse vahetada ka miljoneid lampe, ning uued tehnoloogiad pole veel täiesti küpsed?


See on esimene kord, kui me vahetame välja mingi tehnoloogia mitte seetõttu, et vana oleks kahjulik inimeste tervisele, vaid kliimamuutuse ja elektrivarustuse kindluse kaalutlustel. Vanadest lampidest loobumine aitab vähendada CO2 emissiooni ja üldse, elektrit kulub vähem. Võib-olla näiteks ei lähe seetõttu vaja üht uut Eesti tuumaelektrijaama.

Küsimus, kas see on õigustatud? Meie hinnangul on alternatiivid piisavalt välja arendatud ja samuti pole need inimestele ohtlikud.

Kuid säästupirnid sisaldavad elavhõbedat.


Nende elavhõbedasisaldus on Euroopa Liidus kehtivate normide kohane, see ei kahjusta inimesi. Ning ega keegi hakka käima kodudes kontrollimas, milline pirn sul laes põleb. Vanu pirne pole lihtsalt enam müügil. Kui tahad, võid minna Venemaale Ivangorodi, tuua taskus mõne pirni ja keerata lakke. Kui sind ei huvita säästlikkus, siis võid nii käituda.

Meil on vaja ühiskonnas muudatusi teha, kui tahame kliimamuutusega võidelda ja energiat kokku hoida. Me konsulteerisime nii teadlaste, tootjafirmade kui liikmesriikidega. Eesti, muide, ei seisnud kuidagi selle muutuse vastu.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
LUGEMISSOOVITUS
Juhtimine
Firmablogid
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Tarbija24
Valuutakursid
USD
0,758 EUR
GBP
1,257 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 29.08.2014
POSTIMEES.ee
Arvamus
Välisuudised
TallinnCity
Rada vabaks