LHV soovitab hoolega fondivalitsejat valida
11. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV ja Sampo pank on suutnud teise samba pensionäride raha kõige paremini hoida, kuidas see õnnestus, rääkis Postimehele LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
Mida teeksite teie valitsuse asemel, kui oleks valida euroga liitumise või pensionimaksete külmutamise vahel?
Pensionimaksete külmutamine ei aita kuidagi kaasa euroga liitumisele. Euroga liitumine ei garanteeri meile aga tingimata kõrget elukvaliteeti, sest Eesti probleemiks pole niivõrd euro puudumine, kuivõrd eelkõige konkurentsivõime.
Valitsuse investeeringu suurus inimeste pensionisambasse on otseses sõltuvuses laekuvate maksude suurusest. Pensionimaksed ei tekita eelarvele seega survet, sest alanevad koos maksulaekumistega. Kui valitsuse tulud ja kulud on tasakaalust väljas, siis tuleb korrektsioone teha nendes kuludes, mis seda tasakaalu rikuvad.
Pensionimaksed teise sambasse ei ole kulu, vaid pensionipõlveks kõrvale pandav reserv. Selles mõttes on valitsuse lähenemine vale. Kui üldised maksulaekumised vähenevad, tuleb muid valitsemisega seotud kulusid kärpida.
Kuidas on LHV teise samba pensionifondidel õnnestunud saavutada konkurentidest paremaid tulemusi?
Investeerimine on LHV põhitegevus juba viimased kümme aastat. Me arvame, et panustame sellesse rohkem kui teised. Üritame rasketel aegadel vähendada riske ning parematel võtta õigeid positsioone.
Millised väärtpaberid ja geograafilised piirkonnad on praegu hinnatud?
Mitme aasta(kümne) perspektiivis usume kõige rohkem Kagu-Aasiasse. Sealne majandus- ja rahvastiku kasv tähendab seda, et ka investorid saavad kõrgema tootluse osaliseks.
Finantskriisi ajal on kõik aktsiaturud üle maailma kõvasti kukkunud, kuid olukorra rahunedes taastuvad majanduslikult tervemad riigid kiiremini.
Kas praegu investeerides teete otsuseid arvestusega, et kriisi põhi on käes või veel ees?
Praegu tahame investeerida nendesse varadesse, mis on ebaõiglaselt palju kannatanud, ning eemale hoida nendest varadest (ettevõtetest), kus kukkumine on olnud põhjendatud ja mille puhul kriis võib saatuslikuks saada.
LHV teise samba pensionifondide maht on alla 500 miljoni krooni, see on nii väike osa kogu pensionirahast, mis on justkui kadunud kuhugi «mutiauku». Mis kogu süsteemi usaldusväärsust rohkem kahjustab, kas finantskriis või valitsuse maksete külmutamise kava?
Maksete külmutamine ei vähenda niivõrd fondide usaldusväärsust, kuivõrd riigi oma ja seda lausa kolmekordselt. Kõigepealt varasematest otsustest taganemine, teiseks on see lühinägelik ja rumal ning kolmandaks lükkaks edasi kulude kärpimist seal, kus seda peaks tegema nüüd ja kohe.
Inimesed, kes pensionisüsteemiga liitusid, eeldasid, et valitsus ei muuda seda ning nüüd võib kaduda usaldus ka valitsuse kõikide teiste pikaajaliste plaanide suhtes (näiteks maksusüsteem). Finantskriisid on majanduse vältimatu osa. Inimesed peaksid vältima fondivalitsejaid, kes ei suuda rasketel aegadel suuri kaotusi vältida, riik peaks olema kilbiks süsteemile tervikuna.
Kui tegelike maksetena on pensionifondidesse makstud peaaegu kaks miljardit krooni rohkem kui praegu fondides alles on, siis kuhu meie raha kadus?
Paraku on kõige populaarsemad ja suuremad pensionifondid kukkunud kõige rohkem. Eks tuleb nende fondide juhtidelt küsida, miks nii on läinud.
Mida te ütlete inimesele, kelle pensionifond on viimase 12 kuuga kaotanud 22, 25 või 30 protsenti oma väärtusest?
Klientidele, kes on kaotanud nii palju, soovitaks valida omale parem pensionifondi haldur. Seni on enamik klientidest võtnud pensionifondi soovituslikult n-ö kodupangast. Loodame, et tulevikus valivad inimesed pensionifondi tootluse järgi, mitte selle järgi, kus pangas on neil laen või arveldused.
Investeerimine on risk, aga kust jookseb kaotuste piir, millest alates võiks investor fondivalitsejat hageda ilmse rumaluse eest?
Kui inimesele on müüdud fondi, mis jutu järgi ei kaota, kuid tegelikult investeerib suuremas mahus aktsiaturgudele, siis on probleem selle nõustajaga, kes sellist fondi soovitas.
Fondivalitsejat on mõtet hageda siis, kui ta on tahtliku kuriteoga hakkama saanud. Seda reguleerib ka seadus ning fondivalitsejad vastutavad oma kapitaliga selliste tegude eest.