Innovatsioon on kinni mõtteviisis ja julguses teha vigu. Kes kunagi ühtegi viga pole teinud, pole ka proovinud teha midagi uut, ütleb Pekka Koivukunnas, kellele Soomes kuulub kõige rohkem patente.
Soome suurim patendiomanik: innovatsiooni takistab kartus vigu teha
28. november 2012, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgneb intervjuu Pekka Koivukunnasega.
Teile kuulub hulk patente. Kuidas professionaalne uuendaja töötab?
Ma loon uuendused ja pakun välja ideid, mis võiksid viia uuendustena. Alguse saab see klientide vajadustest. Minu moto on, et «püüa mitte niivõrd keskenduda edule, kuivõrd väärtuse loomisele».
Ma loon prototüüpe, teen katseid ja jälgin, mis juhtub. Töötan kõigi meeltega. Pelgalt informatsioon ei ole veel teadmised, sest ainuke teadmiste allikas on kogemus. Mul on pikaajalised kogemused erinevatest tööstusharudest ja kui enamasti spetsialistid tegutsevad pigem kitsalt ühes valdkonnas, siis mind huvitab pigem laiem pilt.
Innovatsiooniks peetakse tüüpiliselt vaid tehnoloogiauuendusi, kuid kas me saame innovatsiooniks nimetada ka igapäevaseid lahendusi ressursside säästmiseks, kulude kärpimiseks või sissetulekute suurendamiseks?
Jah, kahtlemata võib innovatsiooniks lugeda igasuguseid uuendusi, innovatsioon on protsess, mitte vaid loov idee.
Kuidas te püstitatud ülesande kallal töötate?
Ma kasutan meetodit, mida kutsutakse TRIZiks. Kõige tähtsam on ära tunda, kus on süsteemis viga või puudus. Ma kujutlen süsteemi töötamas ideaalses situatsioonis, vaatan üle olemasolevad ressursid ja üritan täiendavaid ressursse lisamata jõuda võimalikult lähemale ideaalsele lahendusele. Seda mõtteviisi saab kasutada igas situatsioonis. Tuleb üritada vältida kompromisse ja probleemid reaalselt lahendada.
Kas see tähendab seda, et seda meetodit kasutades on eesmärk vältida kompromisse? Kas see on üldse võimalik?
Ideaalne lahendus annab sulle õige suuna, kuhupoole süsteemi on vaja arendada. Sageli kulub mitu etappi, et jõuda ideaalse lahenduseni. Eesmärk on jõuda arendamisel millegini, mida me varem isegi ei kaalunud.
Aga kui te kohtate situatsiooni, kus paistab nagu polekski head lahendust. Mis siis saab?
Lahendus on alati olemas. Küsimus on, milline on eesmärk ja mõnikord on oluline valida selle saavutamiseks teine tee.
Mis on teie karjääris olnud suurim õnnestumine?
Paberitööstuses paberi silendamiseks kasutatav valtside süsteem OptiLoad. Seda on müüdud sadade tuhandete eurode eest.
Kui palju professionaalseid uuendajaid Soomes või Skandinaavias üldse on? Kas teil tööd ikka jätkub?
Sellise kontseptsiooniga tegutsen ainult mina. Tahaksin, et meid oleks rohkem. See tõstaks üldist teadlikkust teenusest kui sellisest ja ettevõtted leiaksid meid kergemini üles.
Tulete jaanuaris Eestisse TRIZi meetodist rääkima. Mis selle meetodi olemus on?
See meetod põhineb arusaamal, et suurem osa inimkonna tehnilise progressi lahendustest, sealhulgas ka kõige originaalsemad ja uuenduslikumad, võib üldistada ja abstraheerida üllatavalt väheste põhimõtete ja mudelitega. TRIZ meetod pakubki tööriistu, mis aitavad igapäevases töös lahendada probleeme ning leida uusi võimalusi. Seda meetodit saab kasutada igas valdkonnas. Ma räägin kahest peamisest TRIZi tööriistadest: ressursianalüüsist ja 40st innovatsioonivõttest. Mõlemaid neid tööriistu saab kohe kasutama hakata.