Kaheksas maakonnas jääb keskmine palk alla 700 ja kuues alla 800 euro. Vaid tallinlased ja harjumaalased saavad keskmiselt ligi 1000 eurot kuus palka.
Pealinnas paksem rahakott
Statistikaameti teatel kasvas keskmine palk kolmandas kvartalis 855 euro peale, kuid tegelikult saavad sellist ja kõrgemat palka vaid Harjumaa ja Tallinna inimesed, kõigis teistes maakondades jäävad palgad sellele kaugelt alla.
Kõige väiksem on keskmine palk Jõgeva maakonnas, kus inimesed saavad brutopalka keskeltläbi 613 eurot kuus. Järgnevad Võru, Viljandi ja Valga maakond, kus keskmine palk on vastavalt 622, 626 ja 631 eurot.
Kui Harjumaal on viimase viie aastaga inimeste palk tõusnud keskmiselt 180 eurot, siis Viljandimaal saab töötaja praegu keskmiselt vaid 36 eurot rohkem palka kui 2007. aastal.
Protsentuaalselt on viie aastaga kõige enam palk tõusnud Lääne-Virumaa inimestel (37 protsenti), kõige vähem aga Viljandi- ja Jõgevamaal (vastavalt kuus ja seitse protsenti).
Statoil Fuel & Retail Eesti peadirektor Kai Realo ütles, et ettevõte ei rakenda palgamaksmisel piirkonnast sõltuvaid palgaerinevusi, kuid teenindusjaamades on erinevad palgad küll.
«Palgad sõltuvad sellest, millisesse gruppi kuulub teenindusjaam, ja grupid omakorda sõltuvad teenindatavate klientide arvust,» rääkis ta. «Ehk et kui kliente on rohkem ja töö pingelisem, siis on palk suurem.»
Realo sõnul varieeruvad palgad ka Tallinnas asuvates teenindusjaamades.
«Masu ajal enamik jaekaubandusettevõtteist langetas palku, kuid meie seda ei teinud. Samuti oleme järjest rohkem juurutanud tulemustasu, mille tulemusena aktiivsemate ja paremate teenindajate palgad on tõusnud,» ütles ta.
«Viimane üldine palgatõus oli aasta alguses. Uue aasta esimeses kvartalis vaatame palgad taas üle, võrdleme jaekaubandussektori palkadega ning teeme korrektiivid,» lisas Statoil Fuel & Retail Eesti juht.