Saksa energeetikafirma Danpower avas suvel esinduse Tallinnas, et leida investeerimisvõimalusi Balti riikides. Esimene ost oli suvel Võru Soojus. Sakslaste äri juhib aastaid Saksamaal elanud ja nüüd kodumaale tagasi kolinud Kairi von Wolff.
Saksa energiafirma otsib häid projekte
2. detsember 2012, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danpoweri Eesti haru juht Kairi Wolff, kuidas Saksa firma Danpower Eestisse sattus?
Saksamaale läksin õppima magistrantuuri tehnilist ärijuhtimist ja energeetikat ning asusin pärast ülikooli tööle Dalkiasse. Minu firma tulek Eestisse oli õnnelik juhus. Poolteist aastat tagasi pidasid Enercity ja Danpower plaani laieneda Ida-Euroopasse.
Siis midagi ei otsustatud. Umbes samal ajal tekkis mul mõte Eestisse tagasi tulla. Minu eesmärgid Saksamaal olid saavutatud ja sealne elu oli minu jaoks end ammendanud. Mullu kevadel võttis Danpower Dalkia üle.
Mina olin siis Dalkia töötaja strateegia alal ja esimesel vestlusel Danpoweri tegevjuhi Sven Schmiederiga tuli välja, et nemad tahtsid ida-Euroopasse laieneda ja mina kodumaale. Keemia meie vahel sobis. Aasta tagasi kolisingi Eestisse tagasi pärast kümmet aastat Saksamaal. Eestisse laienesime sellepärast, et mina olen eestlane ning siinne õigusruum ja ärikliima on Saksamaaga sarnane. Eesti taastuvenergiasektor on paljulubav.
Mida Danpower endast kujutab?
Danpower on keskmise suurusega soojatootmise firma Saksamaal, peakontoriga Potsdamis. Firma tegutseb kogu Saksamaal, kuid rohkem idaosas. Hästi tugevad oleme taastuvenergias, kuigi kütame ka fossiilseid kütuseid.
Võrulased on väga õnnelikud selle üle, et ostsite kohaliku katlamaja. Mis te sellega peale hakkate?
Valmistasime investeeringut Võru katlamajja ette terve aasta. Võru soojus sobib ideaalselt meie kontseptsiooni. Tegemist on palju, katlamaja on vaja moderniseerida. Proovime leida uusi kliente ning uurime elektri ja soojuse koostootmisjaama võimalikkust. Viie aasta jooksul plaanime investeerida viis miljonit eurot.
Kui suuri investeeringuid Balti riikidesse kavandate?
Peame praegu läbirääkimisi erinevate projektide üle Lätis ja Eestis. Otsime väikesi linnu, kus saaks taastuvenergia baasil soojuse- ja elektritootmist arendada. Kaalume ka tuuleenergia investeeringuid, aga praegu on selle valdkonna tulevik ebaselge, kuni tuleb uus seadus toetusskeemide kohta. Meil on üks huvitav tuuleenergia projekt Eestis, suurusega umbes 30 MW, aga enne ei tee me midagi, kui toetused selgeks saavad.
Kas riigipoolne toetus on Saksamaal taastuvenergiale heldem?
Saksamaal on suund taastuvenergia osakaalu suurendamisele juba aastaid ning see trend jätkub. Aastaks 2021 on otsustatud Saksamaal sulgeda kõik töötavad tuumaelektrijaamad ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol.
Seetõttu on riik loonud investeerimiseks soodsad tingimused ning on toetuste andmisega helde. Taastuvenergia projektid on ettevõtjatele Saksamaal tasuvad, toetusrahade jagamine läbipaistev ning riik garanteerib toetuse 20 aastaks. Sakslastel on väga kõrge teadlikkus taastuvenergia tähtsusest meie ökosüsteemis.
Kui kahe riigi toetussüsteemi võrrelda, siis on Saksamaal toetused tuuleenergia vallas võrreldavad ning biogaasitootmisel heldemad kui Eestis. Eestis garanteerib riik toetused 12 aastaks ning Saksamaal 20 aastaks, mis annab investorile suurema kindlustunde. Saksamaal ei ole pandud piiri taastuvenergia tootmisele.
Eestis on piirkogus olemas, mis tähendab tootjale finantsriski. Investeeringud taastuvenergia projektidesse on väga kapitalimahukad ning välisinvestor ootab riigi seadusandluselt läbipaistvust ja stabiilsust.
Kas taastuvenergia tasub ennast ära ka toetusteta ning kas tarbijad suudavad selle kinni maksta?
Kui me räägime soojatootmisest taastuvenergia baasil, siis on see tarbijale kõige soodsam variant. Toome näiteks Võru Soojuse, kus köetakse hakkpuiduga. Võrus on üks riigi madalamaid soojahindu, sest kasutatakse kohalikku biomassi.
See on tarbijale kõige parem variant, kuna puidu hind kütusena on stabiilne. Gaasi ja õli hinnad sõltuvad maailmaturuhindadest ning on väga kallid, hinnatõusud on hüppelised ning ettenägematud.
Elektrienergia tootmiseks (näiteks tuuleenergia, koostootmisjaamad) on vajalik riigi toetus elektrienergiale. Vastasel juhul ei ole projektid majanduslikult teostatavad. Eestil on aga arvestades pikka rannajoont ning tuuliseid ilmu ideaalne asukoht tuuleenergia tootmiseks. Perspektiiviga oleks kindlasti taastuvenergia kvootide müümine ELi liikmesriikidele, kellel pole potentsiaali taastuvenergiale üle minna.
Kas kunagi on võimalik taastuvenergia tootmine ilma toetusteta?
Tulevikku suunatud pikaajaliste prognooside puhul usaldan oma ala spetsialiste.
Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja ühisalgatusel valmis hiljuti uurimistöö «Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale».
Selle raporti järgi on Eesti elektrienergia ja soojuse tootmises majanduslikult otstarbekas ning tehniliselt võimalik sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale aastaks 2030. Elektrienergia tootmise kulu peaks sel juhul 2030. aastal olema 21 protsenti ja 2050. aastal 33 protsenti madalam võrreldes põlevkivil ja tuumaenergial põhineva tootmisega.
Taastuvenergia projektide puhul saab kõik investeerimistoetuse programmi kulud katta heitmekaubanduse tuludest, tõukefondidest, rohesertifikaadi kaubanduse tuludest. Fossiil- ja tuumaenergeetika projektide puhul peab riik (maksumaksja) investeerimistoetuse programmi ise finantseerima.