ELi tippkohtumisel jääb eelarvekokkulepe ilmselt sündimata
23. november 2012, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liidritel ei õnnestu reedel kardetavasti triljoni euro suuruses seitsme aasta eelarves kokkuleppele jõuda, kuna vastuolud rikaste ja vaeste riikide vahel näivad ületamatud ja Suurbritannia keeldub taganemast kokkuhoiunõudest.
Briti peaminister David Cameron on jäänud endale kindlaks ka neljapäeva õhtul alanud kohtumise teisel kõneluspäeval ja nõuab 2014.- 2020. aasta eelarve tugevamat kärpimist.
«Minu arvates ei ole asi piisavalt edenenud,» ütles Cameron, kes ärritunud ELi diplomaatide väitel takistab oma kasinusnõuetega eelarves kokkuleppele jõudmast.
«Praegu ei ole aeg eelarve lappimiseks ja raha ühelt eelarverealt teisele nihutamiseks. Meil on vaja üleliigseid kulutusi kärpida. See on see, mida me teeme siseriiklikult ja see peab toimuma ka siin,» ütles Cameron enne reedeseid kõnelusi ajakirjanikele.
Tema hinnangut seni tehtud tööle jagavad mitmed teised ELi liidrid, kes kasutasid tippkohtumise teise tööpäeva hommikutunde kahepoolseteks nõupidamisteks.
«Ma arvan, et me ei jõua ka selles voorus kuhu vaja, see tähendab üksmeelse otsuseni,» ütles Saksa kantsler Angela Merkel, kes oli juba enne Brüsselisse saabumist hoiatanud, et kokkulepet ei pruugi sel korral sündida.
«Kui on vaja teist vooru, leiame selleks vajaliku aja,» kinnitas ta, viidates väljavaatele, et lähikuudel tuleb veel üks ELi liidrite eelarvekohtumine.
Nii Merkel kui Prantsuse president François Hollande kohtusid reedel nelja silma all Cameroniga. Saksa kantsler ütles pärast jutuajamist, et kaldub Suurbritannia seisukohta toetama. Cameroni ja Hollandi kohtumise üksikasjad ei ole avalikkuse ette jõudnud.
Aasta eest eurotsooni kriisi lahendamiseks mõeldud leppe vetostanud Briti peaminister sel korral kolleegidega vastasseisu sattunud «eurokraatide» hea elu kallale kippudes.
Suurbritannia ametnikud väidavad, et Cameroni seisukohti kokkuhoiu osas toetavad mitmed teised liikmesriigid nagu Rootsi, Holland ja Saksamaa. Cameron on tõotanud kärpida eelarvet 1,047-lt triljonilt 886 miljardini.
Üks ELi diplomaat ütles, et peamiseks takistuseks on Cameroni kärpenõuded, mis on löönud ELi kahte lehte. «Kõige tigedamad on britid, rootslased ja hollandlased,» lisas ta.
Euroopa Parlamendi liige, endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt võttis Suurbritannia positsiooni pilkavalt kokku lauses: «Cameroni ei ole vaja isoleerida, ta teeb seda ise.»
Eelarve vähendamist nõuavad ka Saksamaa, Rootsi ja Soome, aga nende nõudmised on Suurbritannia omadest mõõdukamad. Nemad nõuavad algselt esitatud eelarvemahu vähendamist 100-200 miljardi euro võrra.
Kindel riikide grupp sõdib vaesemate piirkondade arengut toetava ühtekuuluvusfondi rahade vähendamise vastu. Selle rühma liidrid on Itaalia, Portugal ja Poola.
Ühtekuuluvusfond aitab parandada kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu, ütles Kreeka peaminister Antonis Samaras.
Brüsseli eelarvekõnelused algasid neljapäeva õhtul, kuid katkestati reede keskpäevani, et liikmesriikide delegatsioonid jõuaksid ELi presidendi Herman Van Rompuy esitatud kompromissettepanekutega tutvuda. Ettepanek kordab varasemat pakkumist vähendada kulutusi 972 miljardi euroni.
Austria kantsler Werner Faymann, Itaalia peaminister Mario Monti ning tema Hispaania kolleeg Mariano Rajoy tegid neljapäeval ettepaneku kutsuda jaanuaris või veebruaris kokku uus ülemkogu.
«Me ei aktsepteeri vastuvõetamatut tulemust,» ütles peaminister Monti, kelle riik kaitseb sarnaselt Prantsusmaaga põllumajandustoetuste praegust taset. Lisaks on Itaalia jaoks oluline ka ühtekuuluvusfondist riigi mahajäänumale lõunaosale suunatavate summade säilitamine.
Itaalia on üks ELi eelarvesse nn. «netomaksjatest», kes paneb rohkem sisse, kui ise tagasi saab. Hispaania seevastu on naasnud nende hulka, kes saavad rohkem toetusi, kui ise raha eelarvesse panevad.