Euroopa Komisjon: Balti LNG terminal peaks asuma Soome lahe kaldal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LNG tanker Arctic Voyager Rotterdami sadamas.
LNG tanker Arctic Voyager Rotterdami sadamas. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon avaldas reedel uuringu Balti LNG terminali asukohavariantide kohta, milles jõudis järeldusele, et regiooni LNG terminal peaks asuma Soome lahe kaldal.

Uuring loob strateegilise raamistiku, mille alusel asjaomased liikmesriigid ja projektide elluviijad peaksid tulevased otsused tegema, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Poliitiliselt on Balti riikide ja Soome vahel toimumas regionaalne konkurents, kõik neli riiki on näidanud üles huvi terminalile asukoha pakkumise vastu, kuid piiratud tarbimise tõttu on piirkonnas võimalik ainult üks LNG terminal, seisab raportis.

LNG terminali asukohana võib kaaluda erinevaid sadamaid - Muuga, Paldiski ja Sillmäe Eestis, Riiga ja Ventspils Lätis ning Klaipeda Leedus, mis vajaksid terminali asukohana ühesuguseid investeeringuid suurusjärgus 440-500 miljonit eurot, samas kaasnevad majanduslikud erinevused terminali võrku ühendamisel.

Kõigil analüüsis vaadeldud sadamatel on selge ja hästi määratletud projekt LNG terminali rajamiseks, välja arvatud Sillamäe, mille puhul on projekt veel üsna algstaadiumis. Samuti on iga projekti puhul kaalutud suuri tehnilisi probleeme, mis võiksid terminali efektiivsust mõjutada. Hinnatud on ka mere jäätumise riski - Ventspils ja Klaipeda on jäävabad sadamad, Riia, Muuga ja Paldiski sadamates peab kasutama jäämurde teenust, märgitakse raportis.

«Eeldusel, et iga Balti riik peaks saavutama sama mitmekesistamise eesmärgi ning ühtmoodi täitma varustuskindluse reeglit, oleks Eesti see asukoht, mis vähendaks võrgu uuendamise vajadust ja optimeeriks gaasivõrgu voogusid,» seisab Euroopa Komisjoni raportis.

Vajalikele investeeringutele antud üldhinnang näitab, et Eesti ning eriti Paldiski sadam, juhul kui sealt käivitub Balticconnectori ühendus, oleks asukoht, mis aitaks vähendada lisainvesteeringute vajadust seoses terminali põhivõrku ühendamisega ning tarnete mitmekesistamise ja varustuskindlusega.

Samuti on analüüsis võimaliku Balti regiooni LNG terminali asukohana kaalutud Soomet. Soomes asuv LNG terminal tooks kaasa samad kasud, mis terminal Eestis, kirjutab raport. Veelgi enam - Soomes asuva terminali eeliseks oleks see, et ta asub lähedal regiooni suurimale gaasitarbijale ehk Soomele endale.

Sel juhul oleks Balticconnectori näol tegu sõsarprojektiga, mis tagaks varustuse mitmekesisuse Eestis ja Baltimaades. Soome terminal peaks olema piisavalt suur selleks, et kogu regiooni gaasivajadus rahuldada, aastaseks tootmismahuks peaks olema keskmiselt neli miljardit kuupmeetrit, kuid valmis tuleks olla ka võimalikuks nõudluse kasvuks tulevikus.

Raport märgib ka, et praegu on Soome gaasiga varustamine kaetud kuni 2025. aastani Gazpromi lepingutega ja seetõttu ei ole seal enne seda LNG järgi reaalselt vajadust.

Samas järeldab raport, et kokkuvõttes annaks LNG terminal Soomes Balti regioonile samad eelised, mis Eestis asuv terminal.

Baltimaade ja Soome gaasituru kogunõudlus on praegu enam kui 10 miljardit kuupmeetrit aastas, mis jääb eeldatavasti samale tasemele, märgitakse analüüsis. Eesti, Läti ja Leedu tarbivad vastavalt 700 miljonit, 1,7 miljardit ning 3,1 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Soome aastane gaasitarbimine on peaaegu viis miljardit kuupmeetrit.

Praegu tuginevad Baltimaad ja Soome täielikult Venemaa gaasitarnetele ning ainult Läti ja Soome vastavad varustuskindluse reeglile.

Euroopa Komisjoni tellitud raporti koostas konsultatsiooniettevõte Booz&Company.

Eesti LNG terminale  kavandavad praegu kolm ettevõtet: OÜ Balti Gaas Paldiskisse  Pakrineemele, Elering koostöös Tallinna Sadama ja Vopakiga Muugale ning OÜ Silgas Sillamäele.

Euroopa Komisjoni töögrupi liikmed tutvustasid oma esialgse analüüsi tulemusi juunis. Itaallastest eksperdid külastasid kõiki Balti riike, et hinnata nende sobivust regionaalse veeldatud maagaasi terminali rajamiseks.

Euroopa Komisjon on valmis regionaalse terminali rajamist toetama, kuid Balti riikide juhid ei suutnud kokku leppida, millisesse riiki terminal tuleb. Seepärast palkaski komisjon asjatundjad, kes hindasid kolme riigi konkureerivaid projekte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles