EASi rahaskandaali vahefiniš: 4 ettevõtet peavad raha tagastama

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EAS küsib mõnedelt ettevõtjatelt raha tagasi.
EAS küsib mõnedelt ettevõtjatelt raha tagasi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Rahajagamisskandaali sattunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) küsib neljalt ettevõtjalt tagasi 780 000 eurot, 21 projekti saatus selgub aasta lõpuks.

EASi juhatus esitas eile nõukogule ülevaate tehtud tööst 61 projekti asjus, mille puhul on kerkinud üles riigiabi ergutava mõju puudumise kahtlus. Lahenduse on tänaseks saanud 40 projekti, millest nelja puhul peavad ettevõtjad saadud toetusraha 780 000 eurot tagasi maksma.

EASi juhatuse esimehe Raul Paruski sõnul on oluline edasi minna saamhaaval ning vaadata iga projekti eraldi. «Koostöös ettevõtjatega töötame selles suunas, et tagasinõudeid tuleks võimalikult väikeses mahus,» selgitas ta.

Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi reeglistiku järgi võib anda ettevõtjatele toetust kuni 200 000 eurot, mida loetakse vähese tähtsusega abiks, kuna komisjoni kogemused on näidanud, et abi mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi.

EAS on otsustanud kvalifitseerida 36 juhul toetused ümber vähese tähtsusega abiks, sest meetme määruse kohaselt võis anda nii vähese tähtsusega abi kui ka grupierandi määruse alusel antavat riigiabi. Mainitud 36 projekti toetuste maht on 83 000 eurot.

21 projekti puhul EAS alles otsib parimat lahendust koostöös toetuse saajate ja ministeeriumitega. Aasta lõpuks peaks olema selge, millised neist tuleb toetuse saajatelt tagasi nõuda, milliste puhul pärast täiendavat analüüsi ei ole vaja teha tagasinõuet, sealhulgas need projektid, mille saab ümber kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks ja milliste osas tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole tagantjärele riigiabi andmise loa taotlemiseks.

Eraldi päevakorrapunktina otsustas nõukogu anda nõusoleku «rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetme» I ja II vooru projektide finantseerimisotsuste andmisel arvesse võtmata jäänud, kuid tagasinõutava puhastulu osa hüvitamiseks EASi vaiete lahendamise fondist summas 428 369,65 eurot.

EAS jagas 61-le ettevõttele 10,5 miljonit eurot riigiabi nõudeid eirates. Kui rahajagamisprobleemid avalikuks said, astus asutuse senine juht Ülari Alamets tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles