Ettevõtlusspetsialist Veigo Kell kirjutab oma blogis, et valus on lugeda sellest, kuidas juhtkond Estonian Airi töötajatega ümber käib. « Kuidas teile meeldiks, kui saaksite enda koondamisest teada mitte otse, vaid meedia kaudu,» kirjutab Kell.
Ettevõtlusspetsialist: Estonian Air kohtleb oma töötajaid kui rämpsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kahju on kuulda lennufirma liinivõrgu ja töötajaskonna jõulisest kärpimisest, on sellest kaugelt kurvem viis, kuidas kõike seda tehakse. Kindlasti on asjaosalistel endal palju rohkem infot, allolev jutt toetub ajakirjanduses avaldatule.
Vastutus. Mida pole.
Juhtide mitu korda kõrgemaid palku põhjendatakse pea reeglina sellega, et neil on suurem vastutus. Vaadates Estonian Airi näeme, et sisuliselt kogu vastutus halbade strateegiliste valikute eest langeb neile, kel oli sisuliselt võimatu seda mõjutada – need on lennufirma töötajad. Jah, Tero Taskila on tänaseks ametist prii, kuid võrrelgem kas või lahkumishüvitist, mida sai tema ja mida saab näiteks salongipersonal. Kui pool salongipersonalist leiab ennast tänavalt, siis millega vastutavad inimesed, kes selle olukorra tekitasid? Vastus on, et sisuliselt mitte millegagi.
Ausa ja otsese kommunikatsiooni vältimine
Kuidas teile meeldiks, kui te saate enda koondamisest teada mitte otse, vaid meedia vahendusel? Mis emotsioone tekitab sõnum enda ebavajalikkusest, mis saabub ametlikus stiilis pressiteates? Ma ei suuda seda mitte mingil muul moel tõlgendada, kui et Estonian Airis on inimesed täpselt sama väärtuslikud kui näiteks mingi plastmassist prügikorv. Mingid suvalised tükid, kellel pole emotsioone ja kes ei vääri emotsioone. See pole mitte üksnes alandav, see on lisaks ka täiesti matslik ja lihtsalt vastik juhtimisstiil.
Inimesed on emotsionaalsed, kes võtavad kõike, jah kõike, isiklikult. See on lihtsalt inimlik. Juhtimine on seda fakti püüdnud alati varjata. Juhtimine on lihtsam, kui inimeste asemel on tegemist excel'i tabelis ümbertõstetavate või mahatõmmatavate kastikestega.
Nagu ajakirjandusest võib lugeda, on Estonian Airi praegune juhatus asunud oma plaane teostama sõjaväeliselt, kerides töötajates üles tarbetut pinevust. Ma ei loe kuskilt välja katseid dialoogi alustada, vaid ainult väikse ringi sees välja töötatud lahenduste väljakuulutamist. Võtta üles tüli kõigiga ja nõuda allumist ei kõla just kuigi kaasaegse juhtimisena.
Usalduse hävitamine
Kõige eelneva tulemuseks ei saa olla mitte midagi muud kui absoluutne ja täielik usalduse kadumine juhtide ja töötajate vahel. See on nii feodaalne lähenemine juhtimisele, et lihtsalt kohutav. Niimoodi on võimalik firmat mõnda aega küll käigus hoida, kuid ma ei näe võimalust, kuidas Estonian Airist võiks jälle saada head teenindust pakkuv lennufirma, kui selle töötajaid koheldakse rämpsuna. See firma saab jalule tõusta ainult siis, kui kõik pingutavad selle nimel, et reisijad just nendega sooviks lennata. See nõuab aga täiesti teistmoodi juhtimist. Aga algatuseks täiesti teistmoodi suhtumist.
Eelnevaga ei taha ma diskuteerida selle üle, kas Estonian Airi kokkutõmbamine oli vajalik ja möödapääsmatu samm. Vägagi võimalik, et oli. Aga ma tahan öelda, et juhtimine on midagi enamat, midagi palju enamat kui struktuur, raamatupidamine ja numbrid. Juhid, kes sellest aru ei saa, pole oma positsiooni väärt.