Majanduslangus tõi Helsingisse rohkem uimastikaubitsejaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks prioriteediks piiriülese kuritegevuse puhul peetakse narkokaubanduse vastu võitlemist.
Üheks prioriteediks piiriülese kuritegevuse puhul peetakse narkokaubanduse vastu võitlemist. Foto: SCANPIX

Helsingi politsei sõnul on majanduskriis suurendanud narkokaubitsejate hulka Soome pealinnas. Uimastiraha hulk ei pruugi olla suurenenud, küll aga on müüjaid varasemast rohkem.


Helsingi narkopolitsei ülemkomissari Jari Aarnio sõnul on narkoäri juurde siirdunud paljud varem ehitusvaldkonnas töötanud, kuid majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud soomlased. «Kuskilt peab elamiseks raha ju hankima,» ütles Aarnio ajalehele Helsingin Sanomat.



Soome sisemajanduse kogutoodang vähenes tänavu jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes koguni 9,8 protsenti, kusjuures tööstus- ja ehitussektori käive vähenes 17 protsenti. Töötute arv ületas veebruaris 200 000 piiri ning on tõusnud 7,6 protsendini tööjõust.



Levinuim uimasti Soome pealinnas ja selle lähedal on politsei andmetel amfetamiin, mida Helsingi narkopolitseinikud konfiskeerisid eelmisel aastal 43 kilo. Seda on umbes kolmandiku võrra rohkem kui 2007. aastal.



Oma positsiooni Helsingi narkoturul on kindlustanud ka kokaiin, mis pole enam levinud ainult kõrgklassi seas, vaid on nüüd kättesaadav peaaegu kõigis ringkondades. «Kokaiini nuuskamiseks kasutatud kõrsi, mis pärast kasutamist maha visatakse, võib leida kõikjalt linnas,» märkis Aarnio.



Mullu konfiskeeris politsei Helsingis 200 grammi kokaiini, aasta varem üle kolme kilo. Rusikareegel on, et politsei suudab käibelt kõrvaldada umbes kümme protsenti liikvel olevast uimastihulgast.



Eriti ohtlike uimastite hulka liigitatud amfetamiini tarbijaid on Helsingi ümbruses tuhandeid, kusjuures enamik neist tarbib uimastit veenisiseselt. Meelemürki tuuakse Soome peamiselt Baltimaadest. Ainet valmistatakse peamiselt Eesti narkolaborites, kuid mõnel määral jõuab seda Soome lahe põhjarannikule ka Lätist ja Leedust.



Üldiselt smugeldatakse amfetamiini Eestist Soome raskeveokites. Salakaup peidetakse Helsingisse parvlaevaga sõitva veoki detailide või transporditava lasti sisse. «Tavaliselt on tegu täiesti korralike ettevõtete korralike kaubaveostega, mille hulka on narkootikume lisatud,» rääkis Aarnio. «Veoki juht on siiski peaaegu alati olnud teadlik, mida lastis üle tuuakse.»



Peale selle on politsei uimasteid avastanud ka sõiduautodest, laevareisijate pagasist ja nende keha külge kinnitatuna.



Ehkki amfetamiini peamine saabumisteekond Soome on võimudele teada, on võitlus smugeldamisega nende sõnul keeruline. Et mullu saabus Tallinnast Helsingisse 89 000 veoautot ja 14 000 järelhaagist, ei saa sadamate liiklusvooge kunagi täielikult kontrollida.



Aarnio sõnul on politsei prioriteet narkovastases võitluses eeskätt tõsiselt häirida sularaha liikumist, sest narkoäris on nii hulgi- kui tänavakaubanduses ainsaks maksevahendiks sularaha. See tähendab, et uimastikaubitsejaid üritatakse tabada «äritehingu» käigus ehk hetkel, mil kaup omanikku vahetab.



Kui politseinike tegevus on tõhus, ammenduvad peagi ka kaubitsejate rahavood. See omakorda murendab narkootikumide müügiga seotud isikute usaldust üksteise vastu, sest kõik hakkavad teisi kahtlustama.



Amfetamiini tarbimise ja kaubitsemise maailma kuuluvad relvad, väljapressimine ja ähvardused. «Amfetamiin on see aine, mis enim kokkupõrkeid põhjustab, kui inimesed jalutavad relvadega ringi ja on nädalate kaupa üleval. Narkootikumide müügis ja kaubitsemises pole mingit glamuuri,» selgitas Aarnio.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles