Kuigi statistikaameti andmetel on hinnatõus Eestis aeglustunud ja viimaste kuude võrdlus näitab isegi väikest langust, leiab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et Eesti tarbijad maksavad toidu eest liiga kõrget hinda.
Toidu hind püsib liiga kõrge
Hinnad on viimase kahe aasta jooksul läbi teinud šokeerivaid muutusi. 2007. aastal ja möödunud aasta esimesel poolel kerkis toiduainete maksumus väga kiiresti, kuid nüüdseks on mull lõhkenud ja toorainete hinnad kukkunud buumieelsele tasemele.
Imeväikesed muutused
Toidukaupade jaehindades seevastu seni suuremat hinnalangust märgata pole, tõdes Josing. «Põllumehed on oma hinnas viimaste kuudega väga palju kaotanud, aga tarbija maksab ikka endiselt suhteliselt kõrget hinda,» sõnas ta.
Sellist trendi on näha nii teravilja kokkuostu ja teraviljatoodete jaemüügi kui ka piima kokkuostu ja kilepiima hindade võrdluses.
«Piima kokkuostu hind on Eestis praegu madalal tasemel ja paljude piimafarmide osas peame rääkima ka jätkusuutlikkusest – mured on suured. Samas on paljude piimatoodete hinnamuutused tarbija jaoks väga minimaalsed,» nentis Josing.
«Võib-olla viimastel kuudel saame öelda, et hind on hakanud tasapisi alanema, kuid see langeb protsent või kaks või kolm. Aga ta tõusis tarbija jaoks 30 ja 40 protsenti. Nii et Eesti tarbija maksab ikkagi toiduturul praegu päris kallist hinda,» nentis Josing.
Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et Eesti inimesed ootavad toiduainetöösturitelt harjumuspäraste maitsetega ja võimalikult väikse E-ainete sisaldusega tooteid.
Samas toovad firmad usinalt välja uusi tooteid – basiilikujogurt, Itaalias laagerduv Parmesan, värvilised eksootilised joogid plekkpurgis ja nädalaid säiliv piim. Josing nentis, et tegelikult ei ole tarbijate ootuste arvestamisega probleeme üksnes Eestis.
Hindade teemat kommenteerides ütles Josing, et tootja, kes vastavalt tarbija ootustele oma hindu üle ei vaata, kaotab kindlasti. Samas märkis ta, et Eesti elanikud on valmis kvaliteetse kodumaise toidu eest rohkem maksma kui importtoodete eest.