Eksperdid pööret paremusele ei näe
9. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu esimeses kvartalis halvenes majanduse olukord tuntavalt ja lähem poolaasta pööret paremusele ei too, näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuring.
EKI ekspertide ja analüütikute hinnangud Eesti majandusele on halvenenud juba kaheksa kvartalit järjest. Selle aasta kolme esimest kuud iseloomustas sügav surutis majanduses, mis väljendus sisenõudluse madalas tasemes ja välisturgude kokkukuivamises. Selle tagajärjena süvenes omakorda tööpuudus.
Eksperdid andsid märtsis Eesti majanduse üldseisundile hindeks kriitilised 1,9 punkti, mis on eelmisest hinnangust 2008. aasta detsembris 0,3 punkti madalam ja nõrgim hinne alates 1993. aastast.
Vaid veerand küsitletuist hindas meie majanduse olukorra rahuldavaks. Nemad esindavad seisukohta, mille järgi on Eesti majandus vaatamata SKT langusele suhteliselt hästi kohanenud. Sellest andvat tunnistust välistasakaalustamatuse ja kõrge inflatsiooni taandumine.
Edasiste arengute suhtes jagunevad EKI eksperdid kahte leeri: ühed usuvad, et kuue kuu pärast on olukord praegusest halvem, teised aga on seda meelt, et enam halvemaks asi minna ei saa. Täpsemalt: 59 protsenti eksperte hindas olukorra poole aasta pärast halvemaks, 41 protsenti praegusega sarnaseks, parema lootjaid ei olnudki.
Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Lauri Tammiste sõnul läheb 95 protsenti meie ekspordist riikidesse, kus majandus praegu kukub, ja seetõttu on olukord väga keeruline.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja juhtivteadur Leev Kuum leidsid siiski, et eksporti saaks vaatamata langevatele turgudele veel mitmel viisil turgutada.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga on ettevõtjail võimalik palgata arendustöötajaid nii siinsetest teadusasutustest kui asjatundjaid välismaalt, rääkis Josing. Tema hinnangul napib meie juhtidel sageli müügioskusi rohkem kui raha.
«Me peaksime mõtlema, mis on meie konkurentsieelis, mille poolest erineb meie toode teistest omatoalistest. Ainult siis suudame seda müüa praegustel langevatel turgudel,» lausus Josing.
Teiseks soovitas ta teha ettevõtetel rohkem koostööd. «Sageli teevad mitu firmat ühesugust toodet ja lähevad neile siis ka paralleelselt turgu otsima, selle asemel et jõud ühendada ja ühiselt tegutseda,» selgitas Josing.
Kuum lisas, et ettevõtjad võiksid võtta eeskuju spordist, kus edusammude taga on sageli sportlaste ja treenerite palkamine piiri tagant. «Oleme praegu sageli liiga kodukootud. Rohkem peaks suhtlema laia maailmaga,» õpetas ta.