Liisinguautode uputus teeb müügi põrguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isikliku auto müümine muutub aina rängemaks kadalipuks, sest tagastatud autodega hädas liisingufirmad suunavad kundesid üha jõulisemalt oma kasutult seisva masinapargi poole.
Kui headel aegadel võis ka sõltumatult vahendajalt või otse müüjalt ostetava auto liisida soodsatel tingimustel, siis praegu on liisingufirmad «väljastpoolt» tulevate autode suhtes väga tõrksaks muutunud.
«Meie müük on kokku kuivanud, sest pankadesse tuleb palju «soga» tagasi,» tunnistas ühe suuremate kasutatud autode müüjate hulka kuuluva firma juht. «Kui ostja tahab liisingusse võtta mõnd autot, mis pole liisingufirma oma, siis tihti ei vaevuta talle isegi midagi seletama. Teatatakse lihtsalt, et liisingut ei saa, või nõutakse näiteks 30 protsenti sissemaksu.»
Ostujõud kahaneb
Samal ajal pakuvad liisingufirmad oma seismajäänud autosid sageli sissemaksuta. Nii muutub vähegi kallima auto müük näiteks eraisikult eraisikule liisingu kaudu raskeks.
Sama automüüja sõnul on inimeste ostujõud tublisti kahanenud. «On küll tehinguid, kus ostetakse auto kohe välja, aga nende hulk on väike,» tunnistas ta. «Turgu teevad ikka liisingusse tagastatud autod, sest ilmselt saavad liisingufirmad ka julgemalt kahjumit sisse võtta kui väikesed vahendajad.»
Kasutatud autode müügiga tegeleva BRC Autokeskuse nõukogu liige Hallar Loogma sõnul on tema firmal vedanud, kuna nende oma ladu on väike ning nad müüvadki peamiselt kasutatud liisinguautosid.
«Kui ma ausalt ütlen, siis väljaostetud auto müümisega, mis pangale ei kuulu, on praegu ikka jama,» tunnistas Loogma. Ent tema sõnul tulebki vahepealseid aastaid, kus liisingusse sai soodsalt võtta pea iga auto, pidada pigem anomaaliaks.
«Nii-öelda tänavalt ostetud autoga kaasnevad ikka suured riskid, kasutatud autot ostev inimene tahabki rohkem liisingusse tagastatud, hooldusraamatu ja ajalooga autot,» kinnitas ta. «Suvalise autoga liisingufirmasse minnes ongi suurem tõenäosus saada eitav vastus.»
SEB Liisingu juht Indrek Julge sõnul on liisingufirmadele tagastatud autode hulk mitu korda suurem kui aasta tagasi. «Platsid on täis ja müüa suudame vähem, kui autosid tagastatakse,» sõnas Julge.
Tema kinnitusel vastab väide automüüjate vahel vahe tegemisest tõele vaid osaliselt, sest liisingufirmad on nõus finantseerima ka kliendi käest ostetavaid autosid.
«Praktikas on auto ostmisel sissemaks tõusnud ja liisingu jääki hindame samuti konservatiivsemalt,» kinnitas Julge. «See on puhtalt riski maandamiseks, sest kui jätame jäägi suureks, võib juhtuda, et meile kuulub auto, mille turuväärtus on madalam kui liisingujääk.»
Julge sõnul ei tuleks erinevate liisingutingimuste pakkumist vaadata kui diskrimineerimist, vaid soodustusi oma müüdavale varale. «Liisinguautod on meie vara, mille all meil nagunii raha kinni on. Kui inimene pole valmis kohe raha sisse maksma, siis teeme talle liisimiseks tõesti soodsamaid pakkumisi,» nentis ta.
Eelistatakse odavamat autot
Eelmainitud anonüümseks jäänud kasutatud autode müügifirma juhi sõnul on viimasel ajal müüdud autode hulgas oluliselt kasvanud hinnaklassi 50 000 –100 000 -krooni kuuluvate autode osakaal, paljud ostjad vahetavad auto väiksema ja ökonoomsema vastu.
Julge kinnitusel näeb ka liisingufirma klientide selgelt suuremat huvi odavamate autode vastu. «Need ajad on loodetavasti möödas, kus kõigepealt osteti läikiv džiip ja siis mõeldi oma firma tootmisvahendite peale,» sõnas ta.
Kasutatud autode müüjate seas on praegu selgelt paremas seisus need, kel mõne panga või liisingufirmaga leping nende autode vahendamiseks. Julge sõnul on nad igast edasimüüjast huvitatud, kuid eeskätt rõõmustaks liisingufirmat müüja, kes suudaks autosid eksportida.
«Eesti väikesel turul on autosid niigi palju, see viib siin hinda ainult veelgi alla,» selgitas Julge. «Meil oleks hea meel, kui keegi suudaks siinseid autosid parema hinnaga Eestist välja müüa.»