Aitäh, et oled omanik!

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
L`Oreali tehas.
L`Oreali tehas. Foto: http://www.premiumbeautynews.com/IMG/jpg/900_pune-factory-2.jpg

Tänavu mais maksis prantsuse kosmeetikagigant L’Oreal pikaajalistele aktsionäridele 10 protsenti täiendavaid dividende. Lojaalsusaktsiad (L-aktsiad) on üks lahendustest, kuidas taltsutada aktsionäride lühiajalist spekulatiivset kasumisurvet ja ühtlustada aktsionäride huvid ettevõtte omadega, mitte vastupidi.

Finants- ja juhtimisteooria on senini peamiselt tegelenud teemaga, kuidas panna juhtkond ja ettevõte teenima aktsionäride huve, vähem on käsitletud vastupidist survet, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Kui 1970datel müüs investor oma aktsiad keskmiselt 7 aasta pärast, siis tänaseks on see aeg vähenenud 7le kuule. Arvutiprogrammide kõrgsageduslik automatiseeritud börsikauplemine moodustab USAs hinnanguliselt juba 70 protsenti kogu turu mahust.

Siit tuleneb aktsiate ja dividendide uuenduslik käsitlus, mille eesmärk on panna aktsionärid ja ettevõtte juhtkond mõtlema pikaajaliselt sekundi murdosa asemel. Antud lähenemine on täna kasutusel peamiselt perekonna poolt kontrollitud börsiettevõtete, kuid leiab üha laiemat kõlapinda.

Ülaltoodud L’Oreali näitele (aktsionärideks Bettencourti perekond ja Nestle, kummalgi 30 protsenti aktsiapakist) lisandub Michelin, kus 400 Michelini perekonna liiget kontrollivad veerandit ettevõttest. Toetajate hulka kuuluvad ka erastamisprotsesse teostavad riigid. Näiteks Austraalia Queenslandi Raudtee andis erastamise käigus igale investorile, kes hoidis aktsiaid vähemalt aasta, ühe boonusaktsia 15 aktsia kohta.

Kuid mitte kõik investorid ei tervita L-aktsiaid. Kui Hollandi keemiakontsern Royal DSM soovis neid juurutada 2007ndal aastal, kaebas USA varahaldur Franklin Templeton nad kohtusse, põhjuseks aktsionäride diskrimineerimine. Kuigi Hollandi Riigikohus andis õiguse DSMile, võttis viimane oma ettepaneku tagasi, kuna ei soovinud aktsionäridega kohut käia.

Diskussioon käib nii L-aktsiate vormi kui ka ajahorisondi ümber. Ajateljel diskuteeritakse vahemiku 1-3 aastat ümber. Ning alternatiivina dividendimaksele võib kasutada märkimisõigust täiendavatele aktsiatele (või emissiooni), mis osade turuosaliste arvates toob endaga kaasa vähem volatiilsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles