Soomlane läks, rootslane tuli

Gert D. Hankewitz
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tero Taskila
Tero Taskila Foto: Liis Treimann

Mis vahe on Estonian Airi endisel ja uuel juhil? Siin on silmatorkavamad pidepunktid nende eristamiseks.
 

Tero Taskila (38, Soome), Estonian Airi endine juht

Taskila ütleb, et on pärit «tagasihoidlikust perest» – ema töötas suurema osa elust apteegis ning isa ühes Soome tehases. Praegu kuulub tema vanematele vana mööbli restaureerimisega tegelev väikefirma.

Kolides pärast Estonian Airi juhiks saamist Eestisse, ostis Taskila pere endale suure aiaga maja Tallinna lähedal Tiskres, kus elatakse kuuekesi: ema, isa, kaks last ja kaks koera.
 
Bakalaureusekraadi sai USAs Colorado ülikoolis, kus õppis ärijuhtimist. Magistriõppe läbis Londonis lennuliikluse maapealses juhtimises. Õpib praegu samal alal doktoriõppes.


Air Balticus töötades oli Taskila see, kes lõi firma püsikliendiprogrammi Baltic Miles. Nüüd näeb sama programmi logo ka Tallinnas Lätti sõitvatel bussidel ja Nestes kütust tankides.

Vaevalt et leidub eestimaalast, kes ei pea Taskila ebaõnnestumiseks Estonian Airi sattumist veel suuremasse kahjumisse. Mees ise seda kaotuseks ei pea, öeldes, et «kõik otsused ei saa õiged olla».


Enne Estonian Airi juhiks saamist polnud Taskilal siinse eluga mingit pistmist.


«Vahel tekib tunne, et Eestis on 1,1 miljonit inimest, kes teavad minust paremini, kuidas peaks lennufirmat juhtima.» Õhtuleht, 7. juuli


«Meie majandusruumis oleks mis iganes ettevõtte tegevjuhi analoogse tasuga [33 230 eurot kuus] õnnistamine mõistetav alles pärast seda, kui firma suudetaks kasumisse viia. Kui nii aga ei peaks minema, saab kõrgepalgaline tegevjuht kopsaka lahkumishüvituse ning võib minnes kommentaariks lausuda vaid midagi stiilis shit happens.» Suhtekorraldaja Ivo Rull
 Äripäevas, 7. oktoober

Jan Palmér (62, Rootsi), Estonian Airi uus juht


Isa töötas pensionipõlveni tehnoloogiahiiglase IBM heaks. Ema oli kodune ja kasvatas lisaks Janile tema õde ja venda.

Palméril on kuus last, ent kodus elab vaid kõige noorem. Samas võib Palméri residentsist leida ringi jooksmas rohkem jõnglasi, sest pere pakub kuni kuueks kuuks kodu seda vajavatele lastele.

Alustas karjääri mereväe sukeldujana. Hiljem sai Stockholmi tehnikaülikoolis hariduse mereväe arhitektuuri ja nafta ning gaasi puurimise alal. Lennundusega puutus esimest korda kokku 1989. aastal, kui võttis üle Malmö Aviation AB juhtimise.

Näeb ühe oma suurema võiduna lennufirma Skywaysi viimist tuntud nimede sekka – kui Palmér seal 1993. aastal alustas, oli firma käive 20 miljonit eurot, millest seitsme aastaga sai 220 miljonit.

Ka suurim nurjumine tabas Palméri Skywaysis samal ametikohal, kui ta otsustas ära osta firma ühe konkurendi, Stockholmi-Visby liinil lendava Flying Enterprise’i. Ideaalsena tundunud idee viis aga ebaõnnestumiseni, kuna Visby elanikud rajasid kohe uue lennufirma Gotlandsflyg, mis osutus kõvaks rivaaliks.

Palméri ei leia ühegi Eesti firma töötajate nimekirjast või kinnisvararegistrist mõisaomanikuna, küll aga on ta välismaal koostööd teinud eestlastega, kes on ametis olnud temaga samades firmades.

«Olen sedasorti ümberkeeramisi [nagu ta kavatseb Estonian Airiga teha] teinud firmadele mitu aastat, sest see on lennundusäri üks osa, et see läheb üles ja alla. Ma usun tõsiselt, et saame siin vähemalt nulli.» ERR, 31. oktoober

«Tänaselt Estonian Airi pressikonverentsilt jäi mulle ridade vahelt mulje, et kohese sulgemise asemel toodi kohale mees, kelle ülesanne on mõelda välja, kuidas pankrot tooks võimalikult vähe kulutusi riigile leppetrahvide, piletite kompenseerimise ja muuga, ning kuidas olemasolevad lepingud, kliendibaas ja slotid võimalikult kasulikult maha müüa. Isegi töölepingut ei tehtud tähtajatuna.»

Teleajakirjanik Sven Soiver

Facebookis, 31. oktoober

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles