Noored tööotsijad panustavad oma ärisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui majandusolukord on kehv ja tööd napib, tuleb töökoht endale ise luua. Selle tee on valinud paljud noored ja entusiastlikud ettevõtjad, abiks riiklik stardikapital.
Noor ettevõtja Kadri Tulev (25) müüb juba paar aastat netipoes enda tehtud ehteid. Mõte kõrvarõngaid ja kaelakeesid ise meisterdama hakata tuli käigu pealt: «Ostsin poest ehteid, aga need olid palju ägedamad, kui sinna ise midagi juurde lisasin.»
Inimesed aga ei julge viimasel ajal enam netist ehteid osta, sest tarbijakaitseamet on teinud netipoodidele palju antireklaami. «Lõpuks pidin juba iga päev kotiga mööda linna käima ja ehteid näitama, sest inimesed tahavad kaupa ikka näha,» ütles naine.
Linna peal kotiga ringitrampimine lõppes nädal aega tagasi, kui Tulev avas Tallinnas Endla tänaval oma ehete poe.
Rohkem toetusesaajaid
Oma ettevõttega alustajaid on tänavu teisigi ja juba selle aasta esimeses kvartalis toetas tööturuamet ettevõtlusega alustajaid poole rohkem kui mullu samal ajal. Tänavu on tööturuamet toetanud 36 inimest keskmiselt 67 000 krooniga. Eelmisel aastal oli toetuse saajaid 20.
Põhiliselt ostavad firmad endale starditoetuse eest tööks vajalikke seadmeid, nagu näiteks arvuteid ja kontorimööblit, ning edendavad mingil määral ka müüki.
«Ei tohi olla suhtumist, et kergekäeliselt saadud raha ja ükskõik, mis ma selle rahaga teen,» ütles tööturuameti ettevõtlustoetuste ja noorte alaprogrammi juht Raido Raudnagel.
Toetuse saaja peab esimese aasta jooksul kaks korda esitama aruande ja uue firma tegevuse lühidalt kokku võtma. Viis aastat peab ettevõtja ostetud töövahendeid säilitama ja ära näitama raha sihtotstarbelise kasutamise. Vastasel juhul küsib tööturuamet ettevõttelt toetuse tagasi. Seni kelleltki raha tagasi pole nõutud.
Noor ettevõtja Tulev oma poe avamiseks toetust ei küsinud, kuid plaanib seda teha.
Kuidas ta julges praegu, raskel ajal oma äri üldse püsti panna? «Ega kerge ei ole, meil on kahes väikses ruumis kaks ettevõtjat, et üürikulusid all hoida,» rääkis naine. Samas ta nentis, et väikestel firmadel pole nii suurt riski kui suurematel. Kui midagi peakski viltu minema, ei ole nii suurt kahju. «Pealehakkamist peab olema ja tahtmist, küll vee peale jääb,» lausus Tulev.
«Eks nad ikka tööta inimesed ole,» iseloomustas Raudnagel ettevõtete loojaid ja starditoetuse taotlejaid.
Tööturuameti andmeil on firmade loojatest koondatuid 29 protsenti, järgnevad poolte kokkuleppel ja tähtajalise lepinguga töölt lahkujad. «Noored on praegu väga entusiastlikud ja tulebki olla,» nõustus Raudnagel Tuleviga pealehakkamise osas. Endisi firmajuhte, kellel eelmine ettevõte pankrotti läinud ning kes tahavad uut luua, stardiraha taotlejate seas Raudnageli andmetel seni ei ole olnud.
Algus on igale ettevõttele raske ja praegu on Tulevi erksates värvides vaateaknaga Misu-nimelisse poodi tänavalt sisse astunud rohkem vene memmed. «Küsivad, kas merevaigust kaelakeesid ka müün,» rääkis noor poeomanik. «Reklaami on vähe, seda peab palju tegema ja ise peale käima.»
Tulevi pood müüb ehteid, ent rohkem toetusi on tänavu saanud tekstiilitootmisega seotud ettevõtted – näiteks õmbluse või riiete parandamisega tegelejad.
Firmade tegevusvaldkonnad ongi Raudnageli sõnul väga erinevad nagu ka firmade asutajad. «On noori, kes on lõpetanud just ülikooli või töötanud kuskil mujal,» rääkis ta. Raudnagel lisas, et on ka praegusel raskel ajal töö kaotanud spetsialiste, kes on ammu peas mõlgutanud mõtet oma firma luua ja kelle mõttele andis tõuke töökaotus.
Ehitajaks ei pürita
Võrreldes mullusega on sel aastal kõige vähem loodud ehitusega tegelevaid ettevõtteid. «Aga see on ka arusaadavatel põhjustel,» osutas Raudnagel.
Praegu on aga veel vara teha kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, milline valdkond ettevõtete loomisel trendiks muutub. «Seda saaks öelda ehk sügise poole, kuhu trend sektorites on kaldunud,» lausus Raudnagel. Tema sõnul võib vaid öelda, et trendiks on muutunud raamidest väljatulek. «Käiakse välja uusi huvitavaid ideid, et teistest erineda,» selgitas tööturuameti spetsialist.
Ka ehtekaupmees Tulev nentis, et stampteenuse pakkumine enam ei müü ning vaja on välja tulla uudsete lahendustega. Naisel on uuendusena oma poes ehete valmistamise nurk, kus inimene saab ise endale meelepärase kaelakee või kõrvarõngad meisterdada. «Just täpselt sellise, nagu tal kostüümi juurde hetkel vaja on,» rääkis Tulev.
Kas ettevõtete loojate hulgas on palju ka valgekraesid ehk inimesi, kes tegid enne kontoritööd ja jäid nüüd tööst ilma? «Selle üle on palju spekuleeritud, aga vastus on ei,» vastas Raudnagel. Põhjus peitub tema sõnul selles, et praegu pole kontoritöötajad jõudnud veel toetust saada, sest koolitused ja äriplaani kirjutamine võib võtta kaua aega.
Kuidas Tallinn oma uusi ettevõtjaid toetab?
Kairi Teniste, Tallinna ettevõtlusameti juhataja:
Ettevõtlusamet toetab alustavaid ettevõtjaid stardiabiga põhivara soetamiseks. Vaadates toetuse taotlejate arvu, võib öelda, et stardiabi taotlejad on tänavu tunduvalt aktiivsemad kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal. 2009. aasta esimeses taotlusvoorus esitati 84 stardiabi taotlust, mis on eelmise aasta esimese vooruga võrreldes ligi 35 protsenti rohkem. Kokku esitati stardiabi taotlusi kogusummas ligi seitse miljonit krooni. Arvestades asjaolu, et toetuste eelarve on jäänud samale tasemele eelmise aastaga, rahuldatavate taotluste osakaal mõnevõrra paratamatult väheneb.
Vaadates selleaastaseid stardiabi taotlusi, tuleb tõdeda, et ülemises kolmandikus on läinud tase ja konkurents veelgi tugevamaks. Kuigi me vastavat statistikat ei tee, on selletagi näha, et töö kaotanud head spetsialistid loovad oma ettevõtteid. Olukorras, kus rahastamist ei ole lihtne saada ning turult kaob nii töökohti, ettevõtteid kui ka nõudlust, on pigem nii, et ebaprofessionaalne firma lõpetab tegevuse kiiremini kui vabalt saadaoleva raha ja rahuldamata nõudluse oludes.