Padari kaval pole veel partnerite toetust

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLNPM09: KOALITSIOON :TALLINN,EESTI, 09FEB09.
Koalitsiooni istung Toompeal
Pildil Ivari Padar
rp/FOTO RAIGO PAJULA/POSTIMEES
TLNPM09: KOALITSIOON :TALLINN,EESTI, 09FEB09. Koalitsiooni istung Toompeal Pildil Ivari Padar rp/FOTO RAIGO PAJULA/POSTIMEES Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Rahandusminister Ivari Padari välja käidud esialgne kolme miljardi krooni suurune kokkuhoiukava põhines neljal vaalal, millest pensionisamba maksed ja töötuskindlustusmaks võivad parteijuhtide tänasel kokkusaamisel vaidlusi kaasa tuua.




Neist suurim kokkuhoid on teise pensionisamba maksete peatamine, mis peaks tänavu säästu tooma ligi 1,6 miljardit krooni. Samas on just pensionimaksete peatamise idee toonud enim kriitikat ja ka Padari Sotsiaaldemokraatlik Erakond on väidetavalt nõus seda aktsepteerima vaid mööndustega.

See aga tähendab, et loodetud 1,6 miljardit see kärbe välja ei anna ning tuleb leida uusi allikaid, kuidas plaanitud kolm miljardit kokku saada. Samas näivad võimuliidu teised partnerid – Reformierakond ja IRL – pensionimaksete peatamisega pigem leppinud olevat.
«Ega /.../ poliitikute unelm pole teha kärpeid, kuid kui see on meie pilet eurole, siis peab sellega päri olema,» märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Rahanappuses vaevleva töötukassa tulusid tõstva töötuskindlustusmaksu tõstmine
1. juulist kolmele protsendile peaks riigile raha juurde tooma ligi 600 miljonit krooni ning selle sammuga on tõenäoliselt päri kõik võimuparteid.

Samas märkis IRLi peasekretär Margus Tsahkna eile, et töötukassa lahendust ei saa vaadata pelgalt läbi maksutõusu, vaid selgeks tuleks vaielda seegi, mis saab 1. juulist kehtima hakkavatest uutest hüvitistest töötutele ja ettevõtja jaoks koondamist hõlbustavast töölepinguseadusest.

IRL pooldab pigem uute hüvitiste edasilükkamist, mis väidetavalt aitaksid kulusid kokku hoida kuni 800 miljonit krooni, ja töölepinguseaduse jõustumist algselt plaanitud ajal ehk 1. juulil. Sotsiaaldemokraadid aga on sellele vastu, sest nende hinnangul saab uusi hüvitisi edasi lükata vaid siis, kui ka töölepinguseadus edasi lükatakse.

Padari plaani kolmas vaal on ligi 400 miljoni krooni suurune kokkuhoid riigi kütusevaru kuludelt. See põhineb arvutusel, et kütuse hind on järsult langenud. Riigi tänavuses eelarves on ette nähtud 400 miljonit Eesti Vedelkütuse Agentuuri aktsiakapitali paigutamiseks, mis jääks sel juhul tegemata.

Samuti nägi Padari algne kava ette 300 miljoni krooni säästmist sellega, et muuta Koidula piirijaama ehitamiseks mineva raha näitamist eelarves. Piirijaama ehitamist seisma jätta pole plaanis.

Algselt pidi osa ligi miljard krooni maksvast piirijaama ehitamisest liikuma läbi Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamise 300 miljoni krooni võrra, kuid nüüdseks on rahandusministeerium plaanimas muid võimalusi.

Ivari Padari plaan

•    Rahandusminister Ivari Padar esitab suure tõenäosusega täna kolme võimupartei juhtide nõupidamisel kava kolme miljardi krooni kokkuhoidmiseks. Eelmisel nädalal valitsuskabinetis rahandusministri poolt kõigepealt välja pakutud säästukava toetus neljale vaalale.
•    Ligi 1,6 miljardi krooni suurune kokkuhoid läbi selle, et ajutiselt peatatakse teise pensionisamba maksete tegemine. Teise pensionisambaga on liitunud üle 580 000 inimese, praegu läheb sambasse kaks protsenti inimese palgast ning riik lisab sinna neli protsenti.
•    Ligi 600 miljonit krooni loodab riik teenida töötuskindlustusmaksu tõstmisest kolmele protsendile
1. juulist. Inimene maksaks oma palgast töötukassasse kaks protsenti ning ettevõtja lisaks sinna ühe protsendi. Praegu on maks 0,9 protsenti (inimene 0,6 ja ettevõtja 0,3), kuid algne plaan nägi ette selle tõstmist 1. juulist 1,5 protsendile (inimene 1 ja ettevõtja 0,5).
•    400 miljoni krooni suurune kokkuhoid kulutustelt, mis olid ette nähtud riigi kütusevaru tagamiseks. Kalkulatsiooni aluseks on see, et kütuse hind on järsult langenud.
•    300 miljonit krooni loodab ministeerium leida seeläbi, et riik loobub Koidula piirijaama ehitamiseks ette nähtud 300 miljoni krooni paigutamisest Eesti Raudtee aktsiakapitali ning kajastab seda eelarves muul moel. Koidula piirijaama ehitust seisma ei jäeta.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles