Pensioni kolmas sammas teeb lähikuudel läbi uuenduskuuri

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki privaatpanganduse osakonna juht Kristel Meos
Swedbanki privaatpanganduse osakonna juht Kristel Meos Foto: Mihkel Maripuu

Kindel on see, et firmad ja asutused peaks saama tulevikus senisest soodsamatel tingimustel panna raha töötaja kolmanda pensionisamba fondi, muude tingimuste muudatused püsivad lahtisena.


Juuli alguseks paneb rahandusministeeriumi ametnike töörühm kokku ettepanekud kolmanda samba pensionifondide tingimuste muutmiseks. Siis rändaks need juba ministrite lauale.

Rahandusminister Ivari Padar kinnitas eile Postimehele, et töös on muudatused, mida tehakse selleks, et tulevikus saaksid asutused eripensioni asemel  oma töötajate vabatahtlikku pensionifondi makseid teha. See muudatus hakkaks kehtima uutele riigiteenistusse astujaile, seniste eripensionide kallale pole plaanis minna.

Vabatahtlikult teevad oma töötajate eest hoolimata kõrgetest erisoodustusmaksudest kolmanda samba fondidesse makseid Eesti Pank ja veel mõned üksikud välisfirmade Eesti tütred. Viimased põhjusel, et see on nende emaettevõtte personalipoliitika osa.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ütles, et tööandja jaoks on põhiküsimus erisoodustusmaks. «Huvi kolmanda samba maksete vastu ettevõtete poolt on olemas,» kinnitas ta.

Variantidena võiks kõne alla tulla siis see, et kolmanda samba makse on maksuliselt soodsam palgast, sel juhul oleks ettevõtjail motiiv seda maksta. See oleks ka inimestele kolmanda samba makse argumendiks töökoha valikul. Kuidas täpselt maksusoodustus välja nägema hakkab, ei soovinud Tõniste täpsustada.

Kolmanda samba fondist saaks raha välja võtta, kui sissemaksest on möödunud vähemalt kaks aastat, tulevikus võib see piirang kaduda ning kui inimene tahab, siis võiks sisse pandud raha kas või järgmisel päeval fondist tagasi küsida.

Swedbanki privaatpanganduse osakonna juht Kristel Meos märkis, et tema arvates tuleks kahe aasta piirang kaotada. «Praegu ei saa lahkuda isegi kõiki makse ja tasusid makstes,» lausus ta.

Teise muudatusena tahaks Meos, et kolmanda samba fondi osakuid saaks kasutada tagatisena. Seda seadus praegu ei luba.

«Praegu on nii, et raha kätte ei saa, selle tagatisel laenu võtta ei saa, see tekitab tõrget uute investeeringute tegemisel,» lausus Meos.

Tõniste märkis, et pooldab nn kahe aasta piirangu kadumist. Tema kinnitusel on analüüsimisel kõik kolmanda samba tingimused.

Tõniste möönis, et arutatud on varianti, et täieliku tulumaksuvabastuse saamise ea võiks tõsta 55. eluaastalt 60-le või 63-le.

«See ei tähenda, et pensionisambast väljuda ei saaks inimene varem,» kinnitas ta. «Küsimus on tulumaksus, kas ikka motiveerib investeerima kolmandasse sambasse.»
Tõniste märkis ka, et siiski kõik tulumaksusoodustused on kaalumisel. «Tulumaksusoodustusi peab analüüsima, kas neid kasutatakse kolmanda samba puhul eesmärgipäraselt,» ütles ta.

Praegu saab aastas kuni 15 protsenti tulust panna kolmandasse sambasse tulumaksuvabalt. Ühe variandina võib seda määra kahandada, näiteks kümne peale. Aga see on esialgu vaid õhus ringlev variant.

Postimeest nõustanud allikas viitas, et kaalumisel on näiteks tulumaksusoodustuste muudatused. Seni on kindlustatule pärast 55. eluaastat tehtud eluaegsed annuiteetmaksed tulumaksuvabad, ühekordne makse oleks läinud kümneprotsendise tulumaksu all.

Väidetavalt on üks muudatusettepanek olnud see, et annuiteetmaksed läheks kümne protsendiga ja korraga väljavõtt tavalise tulumaksu määraga maksustamisele.

Samuti olevat rahandusministeeriumis kaalutud ettepanekut, et enne ametlikku pensioniiga (63) kolmandast sambast raha välja võtta ei saagi. Praegu võib võtta oma raha välja peaaegu iga kell, st sissemaksest peab olema möödunud vähemalt kaks aastat; tuleb tasuda ainult tulumaksu.

Rahandusminister Padar nimetas selliseid väiteid alusetuks paanikakülvamiseks. Samas tasub meenutada, et rahandusministeeriumi eestvõttel muudeti mullu nii mõndagi olulist teise pensionisamba tingimust.

Eestis on praegu umbes 130 000 inimest liitunud kolmanda samba pensionifondidega kindlustusseltside või fondivalitsejate juures. Sarnaselt teise samba fondidega on kolmanda samba investorid majanduskriisis kandnud tõsiseid kaotusi. Fondide aastatootlused on praegu parimal juhul –13,5 ja halvimal –46,3 protsenti.

Tõniste sõnul on fondid kümne tegutsemisaastaga teeninud ka suuri võite. «Peost suhu elavad inimesed ei pane kõrvale ei hoiusele ega kolmandasse sambasse,» märkis ta kolmanda samba fondide klientide kohta.

Fondid miinuses

Vabatahtliku pensionikindlustuse fondide maht oli eelmise aasta lõpul 812 miljonit krooni, 2007. aasta lõpul oli fondides veel 1,1 miljardit krooni.
Fondide 12 kuu tootlus eilse päeva seisuga:
Hansa Pensionifond V3    –45,06%
Hansa Pensionifond V2    –34,58%
LHV Täiendav    –24,78%
Sampo Pension 100 Pluss    –13,46%
SEB Aktiivne Pensionifond    –46,32%
SEB Tasakaalukas    –23,9%
Hansa Pensionifond V1    –24,06%
Allikas: pensionikeskus.ee

Ivari Padari plaan

•    Rahandusminister Ivari Padar esitab suure tõenäosusega täna kolme võimupartei juhtide nõupidamisel kava kolme miljardi krooni kokkuhoidmiseks. Eelmisel nädalal valitsuskabinetis rahandusministri poolt kõigepealt välja pakutud säästukava toetus neljale vaalale.
•    Ligi 1,6 miljardi krooni suurune kokkuhoid läbi selle, et ajutiselt peatatakse teise pensionisamba maksete tegemine. Teise pensionisambaga on liitunud üle 580 000 inimese, praegu läheb sambasse kaks protsenti inimese palgast ning riik lisab sinna neli protsenti.
•    Ligi 600 miljonit krooni loodab riik teenida töötuskindlustusmaksu tõstmisest kolmele protsendile
1. juulist. Inimene maksaks oma palgast töötukassasse kaks protsenti ning ettevõtja lisaks sinna ühe protsendi. Praegu on maks 0,9 protsenti (inimene 0,6 ja ettevõtja 0,3), kuid algne plaan nägi ette selle tõstmist 1. juulist 1,5 protsendile (inimene 1 ja ettevõtja 0,5).
•    400 miljoni krooni suurune kokkuhoid kulutustelt, mis olid ette nähtud riigi kütusevaru tagamiseks. Kalkulatsiooni aluseks on see, et kütuse hind on järsult langenud.
•    300 miljonit krooni loodab ministeerium leida seeläbi, et riik loobub Koidula piirijaama ehitamiseks ette nähtud 300 miljoni krooni paigutamisest Eesti Raudtee aktsiakapitali ning kajastab seda eelarves muul moel. Koidula piirijaama ehitust seisma ei jäeta.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles