Ministeerium: jäämurdmine peab jääma üldteenuseks
15. november 2012, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Otsa sõnul peab jäämurdmine Eestis jääma üldteenuseks, mille eest laevad maksavad kehtestatud tariifide alusel, sõltumata millisesse Eesti sadamasse nad suunduvad.
Otsa sõnul ei ole õige siduda veeteetasu jäämurdevajadusega.
«Veeteetasu peab jääma üldtasuks mida riik korjab, et tagada ohutu meresõit Eesti vetes. Väljapakutud idee, et jäämurdmiseteenuse eest peaksid maksma ainult jäämurdja abi kasutavad laevad, ei tööta reaalsuses. Seda ei kasuta ei Soome ega Rootsi,» ütles ta E24le.
Küsimusele, kas mõnede Eesti sadamate puhul nagu Pärnu, Loksa ja Sillamäe, mille jääst puhastamine ei ole vähese laevaliikluse tõttu talviti majanduslikult otstarbekas, tuleks sellest üldse loobuda, Ots otsest vastust ei andnud, andes siiski mõista, et selline variant on olemas.
«Põhimõtteliselt tuleks Eestis rakendada reeglit, et juhul kui jäämurdmine osutub teatud talveperioodil rahaliselt ülikalliks, siis tuleb jäämurdmistöö ka teatud ajaks lõpetada. Samas selline otsus peab põhinema argumentidel ja iga sadamat tuleb eraldi käsitleda, täna me ei ole seda veel teinud.»
Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Tõnis Palts ja Kalev Lillo on andnud Postimehele mõista, et sellisel kujul ei pruugi seadus jõustuda, muuta tuleb kas seaduse rakendumise tähtaegu ja/või leida raha kuskilt mujalt.
Ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja ei soovinud võimalikke muudatusi pikemalt kommenteerida, mainides vaid napisõnaliselt, et ministeerium analüüsib koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga läbi võimalikud lahendused.
Seda, millistest vahenditest plaanitakse kompenseerida juba riigieelarvesse sisse kirjutatud kasvavad tulud, juhul kui need muudatused siiski peaks aset leidma, ei osanud Ots öelda.
«Koostöös Riigikoguga tuleb leida lahendus eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel,» ütles ta.
Tänane Postimees kirjutas veeteedetasusid muutvast seaduseelnõust, mille jõustumisel kuni kaheksakordistuvad veeteedetasud on laevafirmad välja vihastanud.
Tegu on lihtsustatult öeldes rahadega, mida laevafirmad maksavad Eesti riigile, kui nende laevad külastavad Eestit sadamaid. Sisuliselt käib jutt kuludest jäälõhkumisele ja jäälõhkujatele, kusjuures kõige suuremad tasude maksjad nagu Tallink ja Transfennica seda teenust ise ei vaja ega tarbi.