Gazprom kinnitab oma kanda Euroopa gaasiturul vahetustehingutega. Näiteks võtab Vene riiklik gaasihiid oma kontrolli alla Saksa BASFi gaasikaubanduse osakonna.
Gazprom punub Euroopas pikaajalist võrku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BASFi Wintershalli üksus annab Gazpromile üle terve rea varasid, millest üks – Wingas – varustab gaasiga ligi 20 protsenti Saksa turust.
Vastutasuks saab BASF ligikaudu 25 protsenti kahest Urengoi gaasimaardla blokist Siberis, võimalusega kasvatada osalust 50 protsendile.
Citi Researchi analüütik Andrew Benson ütles: «Näib, et Gazprom mängib kaugema tuleviku peale, aktsepteerides praegu [gildagaasirevolutsioonist tulenevaid] madalamaid gaasihindu, kuid kasvatades oma kohalolekut vahetustehingute abil ning omandades mõjuvõimu Euroopa gaasiturul, pidades silmas pikaajalisi kasumeid.»
Ettepanek, mis vajab veel ka võimude heakskiitu, võib põhjustada poliitilisi pingeid, kuna Euroopa pole unustanud gazpromi ja Ukraina gaasitüli, mis katkestas tarned Euroopasse 2006. ja 2009. aastatel.
Ülalmainitud Urengoi blokid lähevad kasutusse aastal 2016, uuringute põhjal pakutakse sealsete maagaasivarude suuruseks 274 miljardit kuupmeetrit.
Koos Wingasiga peaks Gazprom saama täielikult oma kontrolli alla veel sellised gaasikaubandusfirmad nagu WIEE ja WIEH. Nood kolm gruppi teenindavad kliente Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Suurbritannias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Bulgaarias.
Lisaks kavatseb Gazprom võtta täielikult oma kontrolli alla Astora, mis käitab suurimat maagaasihoidlat Lääne-Euroopas, ning omandada 50 protsenti Wintershall Noordzeest, mis tegeleb uuringute ja tootmisega Põhjameres.
Copyright The Financial Times Limited 2012