Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal suurim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning väikseim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel, kirjutab statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma statistikablogis.
2010. aastal võrreldes 2008. aastaga kasvas brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas ainult akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajatel (2,8 protsenti). Selle vanuserühma ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu kahanes. Kõige enam vähenes tunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel (11,9 protsenti).
30–39-aastaste vanuserühmas suurenes tunnitasu põhihariduseta, rakendusliku kõrgharidusega, akadeemilise kõrgharidusega ja doktorikraadiga palgatöötajatel. Ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu vähenes. Kõige enam suurenes tunnitasu rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning kõige enam vähenes põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 7,0 protsenti ja 2,6 protsenti).
40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas kasvas tunnitasu kõige enam doktorikraadiga palgatöötajatel (vastavalt 15,4 protsenti ja 15,9 protsenti) ning kahanes kõige enam põhihariduseta palgatöötajatel (vastavalt 7,9 protsenti ja 3,9 protsenti).
60-aastaste ja vanemate vanuserühmas suurenes tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning vähenes kõige enam põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 15,7 protsenti ja 1,6 protsenti).
Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris vähenes palgatöötajate arv võrreldes 2008. aasta oktoobriga kõigis vanuserühmades. Kõige enam kahanes palgatöötajate arv alla 30-aastaste vanuserühmas (24,6 protsenti) ja kõige vähem 50–59-aastaste vanuserühmas (8,8 protsenti).
Alla 30-aastaste vanuserühmas vähenes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus ning kasvas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (vastavalt 2,5 ja 2,1 protsendipunkti).
50–59-aastaste palgatöötajate arv kahanes teiste vanuserühmadega võrreldes küll kõige vähem, kuid ka siin toimus muutusi haridustaseme järgi. Kõige enam vähenes 50–59-aastaste üldkeskharidusega palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti) ning kõige enam kasvas kutsekeskharidusega (keskhariduse baasil) palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti).
Palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid ning vanuserühmiti vähenesid brutotunnitasud kõige enam põhihariduseta ja põhiharidusega palgatöötajatel.