Samal ajal kui mitmed riigiettevõtted on oma juhtide palgad ette võtnud, leiab Eesti Energia hästi makstud ladvik, et suurima kokkuhoiu saab töötajate arvelt.
Eesti Energia on jätmas töötajaid soodustusteta
7. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Ivari Padar möönis, et tulenevalt Eesti majanduse olukorrast peavad kulude kokkuhoiuga kindlasti arvestama ka riigile kuuluvad äriühingud ja nõukogu peab jälgima, et ei toimuks tippjuhtide ülemaksmist.
«Riigile kuuluvate äriühingute juhtide palgad on ennekõike ettevõtete nõukogude pädevuses,» rääkis ta. «Nende ülesandeks on tagada, et riigiettevõte oleks väga hästi juhitud ning samal ajal ei toimuks juhtide ülemaksmist.»
Padari volialas palk kukub
Rahandusministeeriumi haldusalasse kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, mille nõukogu on Padari sõnul juba langetanud 2009. aasta palku puudutavad otsused. Selle tulemusel ettevõtte juhtide sissetulekud mullusega võrreldes kahanevad.
Palgaküsimusi on arutatud ka teise riigile kuuluva ja rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu, Eesti Loto nõukogu esimehega. Peatselt on Eesti Loto nõukogu koosolek, mis peaks samuti muutma ettevõtte palgapoliitikat.
Enamikus riigiettevõtetes omanikku esindav majandusminister Juhan Parts ei soostunud aga Postimehe riigiettevõtete juhtide kõrgeid palkasid puudutavatele küsimustele vastama, väites, et küsimuse püstitus on vale.
Tema sõnul tuleks riigiettevõtete juhtide palkasid võrrelda suurte erafirmade, näiteks Swedbanki tippjuhtide palkadega.
Eesti Energia, mille tippjuht Sandor Liive kroonis oma eelmise aasta 2,2 miljoni kroonise aastapalgaga konkurentsitult riigiettevõtete juhtide palgatabeli tipus, peab praegu ametiühinguga läbirääkimisi töötajate soodustuste äravõtmiseks. Kuid juhtide palkade vähendamine pole seni veel päevakorras olnud.
«Meil on vaja kokku hoida 500 miljonit krooni, juhtide palkade vähendamine kümne protsendi võrra annaks kokkuhoidu vaid mõnisada tuhat krooni ja seda on liiga vähe,» teatas Eesti Energia avalike suhete juht Marina Bachmann.
Miljonid töötajate pealt
Kollektiivlepingute soodustuste kaotamisega töötajaile loodab energiafirma kokku hoida kuni sada miljonit krooni.
Plaanis on kaotada suure kulu ja väikese motiveeriva mõjuga soodustused, nagu näiteks jõulutoetus ja puhkuselt tuleku toetus, ning siduda ettevõtte makstavad lisatasud aasta jooksul loodud majandusliku lisaväärtusega.
Lisaks loodab kontsern äritegevuse ja struktuuride ümberkorraldamisega hoida kokku kuni 400 miljonit krooni.
Näiteks kaalub Eesti Energia Balti Elektrijaama suvist kollektiivpuhkust, Narva Elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi kütusetranspordi keti ühendamist ja teenindusbüroode töö ümberkorraldamist.
Kui need ettevõtmised piisavat mõju ei avalda, tuleb kõigil kontserni ettevõtetel vähendada kulusid etteantud protsendi võrra. Kui ka see oodatud tulemust ei too, jääb kolmandaks sammuks püsikulude kärpimisel kõigi töötajate palkade vähendamine.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et riigiettevõtete juhtide kõrged palgad on põhjendamatud olukorras, kus nad töötajaid koondavad ja nende töötasusid kärbivad.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et suurte riigiettevõtete juhid tuleb leida konkursiga ja palga määramisel tuleb arvestada ka rahvusvahelise konkurentsiga.
«Riigiettevõtete tippjuhtide kohad on kõik suure vastutusega ja need tuleb täita ausalt konkursiga,» sõnas ta. «Kui väiksema palgaga sobilikku spetsialisti ei leia, siis tuleb nii palju maksta. Aga kui samale kohale oleks saada hea juht madalama palgaga, siis oleks tegu riigi raha raiskamisega, mõnel juhul võib see tõesti nii olla.»