Euroala rahandusministrid lükkasid eile veel ühe nädala võrra edasi Kreeka kauaoodatud 31,3 miljardi eurose abirahamakse, avalikkuse ees lahvatas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja ELi kreeditoride tüli Ateena võlamäe madaldamise tempo pärast.
EL ja IMF keerasid Kreeka pärast tülli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi pealik Christine Lagarde ja eurogrupi esimees Jean-Claude Juncker kemplesid kõigi nähes selle üle, kas Kreeka peaks kärpima oma võlataseme 2020. aastaks 120 protsendi peale SKTst – mida juba pikemat aega on peetud Kreeka jätkusuutlikkuse taastamise eesmärgiks.
Ilma IMFi ja euroala valitsuste kokkuleppeta ei ole aga abiraha ülekanne võimalik, kuna mõlemad kreeditorid kannavad oma summad üle samaaegselt.
Juncker teatas pärast kohtumist pressikonverentsil ajakirjanikele, et sihtmärk nihutatakse aastale 2022, misjärel Lagarde kinnitas, et IMF jääb esialgse ajakava juurde.
Kui Juncker taas rõhutas, et tähtaeg nihutatakse edasi – ja ütles: «Ma ei naljata,» – näis Lagarde’i kannatus katkevat. Ta pööritas silmi ja raputas pead.
«Meie meelest on 120 protsendi jaoks kohane tähtaeg aasta 2020,» teatas Lagarde. «On ilmne, et meie seisukohad lähevad lahku,» tõdes ta.
Junckeri sõnutsi saavad ametnikud taas kokku 20. novembril, et asja edasi arutada.
Suletud uste taga on IMFi ja ELi tüli hõõgunud juba mitu kuud.
IMF on nõudnud, et kui Kreeka abipakett ümber tehakse, tuleb teha usaldusväärne võla vähendamise ettepanek – mis tähendaks ilmselt seda, et euroala riigid peaksid leppima pügamistega oma abilaenudelt.
Euroopa Komisjoni ametnikud arvavad aga, et IMF on liiga pessimistlik. Nad väidavad, et Kreeka majandus võib kasvada kiiremini ja et Ateenale tuleks anda võlatähtaegadega ajapikendust.
Kõrgete ametnike kinnitust mööda usub IMF, et aastaks 2020 on Kreeka võlg ligi 150 protsenti SKTst, Euroopa Komisjoni nägemuses saab antud number olema aga 140.
Kuna nõusolek puudub, ei ole ametnikel võimalik käia välja leevendusettepanekuid, mille kohaselt nii EKP kui euroala valitsused andestaksid Kreekale teatud osa lanuks antud rahast.
Kui tähtaeg lükataks aastale 2022, siis oleks euroala valitsustel kergem plaani paika panna, kuna ilmselt võiks piirduda abialenude intresside langetamisega. 2020. aasta juurde kindlaks jäädes tuleks laenusummad osaliselt korstnasse kirjutada, mida aga Saksamaa ja teised kreeditorriigid on keeldunud tegemast.
Copyright The Financial Times Limited 2012