OECD: majandusvõim maailmas muutub dramaatiliselt

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina töölised Fujiani provintsis Jinjiangi s asuvas tehases spordijalatseid tootmas.
Hiina töölised Fujiani provintsis Jinjiangi s asuvas tehases spordijalatseid tootmas. Foto: SCANPIX

Majandusliku võimu kese muutub järgneva 50 aastaga dramaatiliselt ning arenevate majanduste Hiina ja India ühendatud sisemajanduse kogutoodang (SKT) on 2060. aastaks suurem kui kõigi arenenud ehk OECD riikide oma kokku, prognoosib Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) värskes raportis.

Praegu maailma teine suurem majandus Hiina peaks prognooside kohaselt kuni aastani 2030 kasvama aastas 6,6 protsenti ning sealt edasi 2,3 protsenti aastas. Maailma suuruselt kümnenda majanduse India prognoosid on vastavalt 6,7 protsenti ja 4 protsenti.

34 OECD riigi majanduste kasv on 2030. aastani keskmiselt 2,3 protsenti ja 2030.-2060. aastatel keskmiselt 1,7 protsenti aastas.

Raport prognoosib, et Hiina lükkab USA maailma suurima majanduse kohalt juba 2016. aastal, ka India möödub pikemas perspektiivis USAst.

«Hiina ja India kiirem kasvutempo tähendab, et nende ühendatud SKT ületab juba umbes 2025. aastaks seitsme OECD suurema riigi (G7) sisemajanduse kogutoodangut,» vseisab raportis. «Ning aastaks 2060 ületab see kogu praeguste OECD liimesriikide majanduste summat.» Praegu moodustavad Hiina ja India kokku umbes kolmandiku OECD liikmesriikide majanduste mahust.

«Majanduskriis, milles me viimased viis aasta elanud oleme, saab küll lõpuks läbi, kuid maailm, mille meie lapsed ja lapselapsed pärivad, saab olema oluliselt erinev,» tõdes OECD peasekretär Angel Gurria raporti tutvustuses.

Kiirem majanduskasv kasvatab kahe Aasia suurriigi sissetulekuid elaniku kohta seitsmekordseks ning nende riikide keskmise elaniku elustandard paraneb oluliselt, märgib raport. Seda on OECD analüüsi kohaselt tugevamalt märgata Hiinas, sest tootlikkuse kasv ja kapitali sissevool on seal kõrgem kui Indias.

OECD hoiatas, et vaatamata kiiremale kasvule jääb Hiina ja India keskmise elaniku elustandard siiski arenenud riikide omast madalamaks ning 2060. aastaks moodustab see Hiinas 60 ning Indias vaid 25 protsenti arenenud riikide elanike omast.

«Suured erinevused elanike keskmises hariduses jäävad ka pikemas perspektiivis kestma,» seisab analüüsis ning OECD soovitab Hiinal ja Indial investeerida haridusse, mis võimaldaks nende elatustasemel arenenud riikidele kiiremini järele jõuda.

Haridusse investeerimise kõrval soovitab OECD Hiinal ja Indial sisse viia ka teisi reforme, et parandada pikaajalisi majanduskasvu väljavaateid. Nii võiksid need kaks riiki OECD hinnangul kiirendada finantssektori reforme, tõsta pensioniiga, et inimesed kauem töötaksid ning suurendada sotsiaalkulutusi (tervishoid ning pensionid) ning suurendada eraettevõtluse laenuvõimalusi.

OECD märgib raportis, et globaalses finantskriisis kannatada saanud majanduskasvu turgutamiseks vajavad reforme ka OECD liikmesriigid. Sarnaselt Hiinale ja Indiale tuleks ka neis riikides pensioniiga tõsta. Lisaks sellele peaks ühenduse liikmesriigid vähendama eelarvepuudujääki ning suurendama tehnoloogiainvesteeringuid, et tootlikkust tõsta.

Need sammud aitaksid OECD hinnangul turgutada ka üleilmset majanduskasvu, mis peaks ühenduse prognooside kohaselt kasvama järgmise 50 aasta jooksul keskmiselt 2,9 protsenti. Seda on vähem kui viimase 16 aasta keskmine 3,5-protsendiline kasv.

Majanduskasvu aeglustumise põhjuseks on OECD hinnangul 2008. aasta finantskriisi järelmõjud nagu kõrge tööpuudus, tööstusvõimsuse vähenemine ning suured eelarvepuudujäägid. Oma osa annab kasvu aeglustumisse ka elanikkonna vananemine.

«Maailmamajanduse ees on tõsised väljakutsed ning usalduse ning jätkusuutliku majanduskasvu taastumiseks on vaja tõsiseid samme,» märgib OECD. Need vajalikud reformid võiksid OECD hinnangul järgneva 50 aasta jooksul suurendada aastast majanduskasvu keskmiselt 0,3 protsendipunkti võrra.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles