Euroala liidrid lähevad Kreeka teise 174 miljardi eurose abipaketiga uuele ringile: rahvusvahelised kreeditorid takerdusid taas erimeelsustesse Ateena võlamäe madaldamise mooduste osas.
Kreeka lükati maksekatkestuse veerele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tekkinud teravuste tõttu on Kreeka lükatud olukorda, kus eelseisval nädalal võib jääda tasumata 5 miljardi eurone laenumakse.
Ametnikud olid lootnud tõmmata uuele programmile – pikendamaks Kreeka päästepaketti kahe aasta võrra 2016. aastani – joone alla esmaspäeval, mil Brüsselisse kogunevad euroala rahandusministrid. Seega vabanenuks pikalt viibinud 31,3 miljardi eurone abiraha ülekanne, mida Ateena meeleheitlikult vajab.
Kuid nagu tunnistavad läbirääkimistesse kaasatud ametnikud, valitsevad rahvusvaheliste kreeditoride ridades jätkuvalt mäekõrgused erimeelsused selle suhtes, kui palju leevendust Kreeka oma laenudele vajab ning kes peaks kandma kärbitud laenumaksetest tulenevad kahjumid.
«On absoluutselt selge, et me vajame veel ühte raundi pärast esmaspäeva,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge euroala ametnik. «Terve rida küsimusi on veel lahtised.»
Kuigi läbirääkijad kinnitasid, et erimeelsused annavad tasapisi järele, võib aeg otsa lõppeda. Ühe kõrge ametniku sõnutsi ei ole Euroopa Keskpank nõus pikendama tähtaega 5 miljardi eurose laenuraha tagasimakse jaoks, mille kell kukub järgmisel reedel. Seetõttu on kõik osapooled suure ajalise surve all.
Ametnike sõnutsi on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Komisjon eri meelt Kreeka võla vähendamise tempo ja ulatuse osas.
IMF on pessimistlikum Kreeka eeldatava majanduskasvu, erastamisest saadavate tulude ja pangandussüsteemi rekapitaliseerimiseks vajalike summade suhtes.
Seetõttu lahknevad Brüsseli ja Washingtoni prognoosid Kreeka 2020. aasta võlaseisu suhtes 5-10 protsendi võrra.
Läbirääkimisi raskendab veelgi see, et IMF nõuab Kreeka riigivõla kärpimist 2020. aastaks 120 protsendi peale SKTst, Euroopa Komisjon tahab aga leevendada eesmärki 125 protsendile aastaks 2022.
Üks kõrge ametnik ütles, et kui läbirääkijad on sunnitud leppima IMFi seisukohaga, siis tuleb euroala valitsustel ilmselt leppida kahjumitega juba antud abilaenudelt – poliitiliselt plahvatusohtlik väljavaade, mille Berliin on juba tagasi lükanud ning mille puhul teised põhjapoolsed liikmesriigid peavad arvestama tagasilöökidega parlamentides.
Üks teine läbirääkija ütles, et Euroopa Komisjon ongi nihkumas IMFi positsiooni suunas, mis tähendab seda, et euroala laenuandjad peavad käima välja plaanitust suuremad abirahad – et programm tagasi rööbastele tõsta.
«Meil on vaja meetmeid võla oluliseks vähendamiseks,» ütles see läbirääkija. «[Aga] see on üks punaste joonte rägastik.»
Euroala ametnikud olid lootnud, et võlaleevenduse meetmed piirduvad abilaenude intresside kärpimisega (150 baaspunktilt üle pankadevaheliste intresside 80 baaspunkti peale), lisaks EKP poolt Kreeka võlakirjadelt (summas 55 miljardi eurot) kogutud intressitulude kinkimisega Kreekale (hinnanguliselt 12-15 miljardit eurot).
EKP president Mario Draghi ütles eile, et on nõus kasumite kinkimisega Kreekale, kuid lisas, et midagi enamat nad Ateena võla vähendamiseks ette ei võta, lükates edasised hoobid euroala valitsuste peale.
«EKP tõmbab põhimõtteliselt otsad kokku,» ütles Draghi.
Copyright The Financial Times Limited 2012