Eesti tuumajaama plaanidel kriips peal
9. november 2012, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia kavandab Suur-Pakri saarele tuuleparki, kuid mõni aasta tagasi tegid geoloogid energiafirma tellimusel saarel geoloogilisi uuringuid tuumareaktori ehituse ettevalmistamiseks. Nüüd tõdeb Eesti Energia juht Sandor Liive, et suhtub tuumaprojektidesse väga konservatiivselt.
Leedu sotsiaaldemokraatide juhi Algirdas Butkevičiuse eilne avaldus ei olnud üllatav. Leedu sotside eestvõttel korraldati tuumajaama küsimuses referendum, mille võitsid jaama vastased. «Valijad avaldasid rahvahääletusel tuumajaama ehitamise küsimuses oma arvamust ning seda kavatsen ma ka järgida,» lausus Butkevičius BNSi vahendusel.
Nii Eesti Energia kui ka Stenbocki maja jäid eile napisõnaliseks. Keegi pole siiani julgenud otsesõnu tunnistada, et Ignalina ehk Visaginase projekt on läbi kukkunud ja Eestist ei saa tuumariiki niipea.
Fukushima järel on seda energialiiki ka poliitiliselt keeruline arendada, kuigi majandusministeeriumi lauasahtlisse on valmis kirjutatud tuumaenergia eelnõu, lausa nii üksikasjalik, et riigikogu oleks pidanud valima ka reaktori tüübi: odavam ja vanem tüüp või kallim ja uuem tüüp.
Leedukad venitavad
Eesti Energia juht Sandor Liive ütles kaks nädalat tagasi Postimehele, et Euroopa Liidu kliimapoliitika on teinud investeerimise tuumaprojektidesse ja teistesse suurtesse elektriprojektidesse võimatuks. «Euroopa Liidu CO2-poliitika muudab tuumaenergia kasumlikkuse küsitatavaks,» ütles Liive.
Tuumaenergiat saavad endale Liive sõnul lubada suured ja rikkad riigid – Hiina, India, Araabia Ühendemiraadid, Suurbritannia –, kes saavad ehitust toetada. «Eesti Energia suhtub praegu ükskõik millisesse tuumaenergia projekti konservatiivselt, vaatame majanduslikku tasuvust ja riske ning praegu on see kõikidel projektidel küsitav,» lausus Liive.
Eesti tuumaajastu algust võib lugeda sellest, kui peaminister Andrus Ansip allkirjastas toonase Leedu peaministri Algirdas Brazauskase eestvõttel kolme Balti peaministri ühisavalduse, et riigid ehitavad koos uue reaktori Ignalina tuumajaama.
Kohe, kui Ansip piirivalvelennukiga läbi lumetormi Trakaist Tallinna jõudis, ootas teda opositsiooni turmtuli – parlamendi nõusolekuta oli Eesti hakanud 2006. aastal tuumariigiks. Ideest silmanähtavalt vaimustatud Eesti Energia juhid sosistasid toona ajakirjanikule, et kui leedukad venitama hakkavad, teeme oma Eesti jaama.
Leedukad hakkasidki üsna kohe venitama, kuigi seda võib vaadata ka nii, et hoopis eestlased käitusid arrogantselt. Vähemalt Ignalina projekti algusaastail eestlased ülbelt siiski ei käitunud – nii oli see aga ilmselt viimasel ajal, kui Eesti Energia finantsajud olid välja arvutanud, et äriliselt tasuvaks ei saa tuumaprojekt kunagi.
Osalust Soomes ei tule
Eesti Energial oli aga asukohtki Suur-Pakril välja valitud. Energiafirma vedas suure osa riigikogu ja valitsuse liikmetest ning hulgaliselt omavalitsustegelasigi Soome tuumajaamu vaatama, et rahvas näeks, kui ohutu ja kasulik on tuumaenergia. Konkureeriva ärimeeste grupi, MTÜ Eesti Tuumajaama reklaaminägu akadeemik Anto Raukas rääkis, et reaktor võiks tulla kasvõi Nõmme staadionile, otsides ka jaamale sobivat krunti.
Eesti Energia unistas ka osalusest mõnes Soome tuumaprojektis, mida oli seal samuti mitu, sealne energiahiid Fortum ei saanud aga ehitusluba. Mõni nädal tagasi sai tagasilöögi ka Fennovoima tuumajaama projekt, sest Saksa E.ON otsustas projektist lahkuda. Soomlastel tuleb nüüd leida uus tuumaenergia-kogemusega partner, milleks Eesti Energia ka parima tahtmise juures ei sobi.