Valitsus plaanib konkurentsiametile rohkem õigusi anda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Foto: Toomas Huik / Postimees

Valitsus arutab homsel istungil seaduseelnõu, mis näeb ette suurendada konkurentsiameti õigust sekkuda olukordadesse, kus ettevõtjad kuritarvitavad turupositsiooni või on vaba konkurentsi muul moel riivanud.

Eelnõuga antakse konkurentsiametile õigus teha omal algatusel isikutele ettekirjutusi konkurentsile tõsise ja korvamatu kahju tekkimise ohu korral. Teisisõnu antakse õigus ajutisi meetmeid kohaldades kehtestada ettekirjutisega isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatud teost. Ettekirjutus kehtestatakse tähtajalisena kuni kolmeks kuuks ning vajadusel võib konkurentsiamet tähtaega pikendada, kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud.

Teise olulise täiendusena näeb eelnõu ette konkurentsiameti õiguse kiita heaks ettevõtjate vabatahtlike kohustuste võtmist konkurentsiolukorra parandamiseks. Kavandatava muudatusega antakse ettevõtjale, kelle tegevuses on konkurentsiseaduse ja/või Euroopa Liidu toimimise lepingus kirjeldatud rikkumise tunnused ning kellele konkurentsiamet kavatseb teha rikkumise kõrvaldamist nõudva ettekirjutuse, võimaluse esitada konkurentsiametile ettepanek kohustuste võtmiseks oma tegevusest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamiseks ja selle kaudu konkurentsiolukorra parandamiseks.

Eelnõuga nähakse ette ka eri- või ainuõigust omava ettevõtja kontseptsiooni parem sidustamine teiste õigusvaldkondadega ning Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest. Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani.

Selle muudatuse eesmärgiks on vältida juhtumeid, kus ettevõtjad saavad konkurentsiametilt koondumiseks loa, kuid viivad koondumise faktiliselt lõpuni alles aastate pärast. Konkurentsiamet lähtub koondumise lubatavuse hindamisel koondumise kontrollimise ajal kaubaturul valitsevast olukorrast ja seal tegutsevate ettevõtjate turujõust. Juhul, kui koondumise osalised saavad küll koondumiseks loa, kuid praktikas viivad koondumise läbi aastaid pärast loa saamist, võib olukord kaubaturul olla kardinaalselt muutunud ning seetõttu ei tugine koondumise luba enam selle aluseks olevatel asjaoludel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles