Eurotsooni liidrid andsid endale kolm nädalat Kreeka abiprogrammi kapitaalremondi lõpetamiseks, muuhulgas eeldab kava skeptiliste kreeditorriikide parlamentide toetust laenuintressi langetusele.
Kreeka «taimer» seati 27. novembrile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnikud loodavad kokkuleppele 27. novembriks, et kanda siis Kreekale üle kauaviibinud 31,3 miljardi eurone abiraha osamakse.
Üheks eeltingimuseks on samas, et Kreeka parlament lepib täna õhtusel hääletusel uute kasinusmeetmetega.
«Me peame neid meetmeid toetama, me oleme juba lubanud seda teha,» ütles Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras eilsel tormilisel parlamendiistungil. «Need on karmid [meetmed], aga alternatiiv on korratu pankrot.»
Kreeka ametiühingud on kuulutanud tänaseks välja järjekordsed protestiaktsioonid parlamendi ees, käes on 48-tunnilise üldstreigi teine päev.
Kui parlament valitsuse kava heaks kiidab ja pühapäeval 2013. aasta eelarvele alla kirjutab, peaksid euroala rahandusministrid kiitma esmaspäeval heaks Kreeka laenuintresside kärped – misjärel käivituvad manöövrid seitsme liikmesriigi parlamentide õnnistuse pälvimiseks.
Intressikärbe – mis on mõeldud Kreeka kiirelt kasvava võlamäe madaldamiseks – võib osutuda tüliõunaks, eriti Saksa, Soome ja Hollandi parlamentides.
Praegu on Kreeka 174 miljardi eurose päästepaketi (nr 2) intressimäär seatud 150 baaspunktile üle pankadevaheliste intressimäärade. Kõrgete euroametnike sõnutsi kaalutakse intressilisa kärpimist 80 protsendile.
Ühtlasi on euroametnikud lähedal kokkuleppele, mille puhul Euroopa Keskpank (EKP) loobuks kasumitest oma portfellis olevatelt Kreeka riigivõlakirjadelt, kärpides Kreeka võlakoormat veelgi.
Ühe versiooni kohaselt maksaks Ateena EKP-le täishinna, kuid kasumid läheksid liikmesriikide rahandusministeeriumitele. Ministeeriumid aga kannaks sularaha üle Kreekale.
Ametnikud tunnistavad samas, et isegi nimetatud manöövritega ei lange Kreeka riigivõlg 2020. aastaks plaanitud 120 protsendile SKTst.
Nüüd käib jutt 125 protsendist ja 2022. aastast.
Copyright The Financial Times Limited 2012