Kreeka lisaraha – EKP ja valitsuste kuum kartul
6. november 2012, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala valitsused ja Euroopa Keskpank (EKP) veeretavad omavahel edasi-tagasi ülesannet leida lisaraha Kreeka «ajapikenduse» ja euroalas hoidmise tarvis.
EKP neljapäevase poliitikakoosoleku künnisel on lahenduse leidmine palavalt päevakorras – kas andestada Kreekale osa võlast või anda hoopis täiendavat laenu?
Vähem kui kahe nädala pärast seisab Kreekal ees võtmelise tähtsusega riigivõlakirjade tagasimakse, milleks aga puuduvad vahendid, kui euroala valitsused lisaraha ei eralda või EKP ei laena raha tähtaegade pikendamise finantseerimiseks, kirjutab The Wall Street Journal.
Eriti tundlik on olukord EKP jaoks, mis üritab luua usaldusväärset taustsüsteemi euro kui sellise kooshoidmiseks, kuniks valitsused oma majandusi-rahandusi remondivad.
Iga sammuga Kreeka ja teiste abistamiseks nihkub EKP aga lähemale nn «punasele joonele», mis keelab neil võlahädas valitsuste toetamiseks raha trükkida.
Juba mõnda aega süüdistabki Saksamaa EKPd selles, et viimane on unustamas oma põhiülesannet ehk võitlust liigse inflatsiooniga.
Valitsused ja EKP on suure surve all, kuna kolmas osapool Kreeka päästepakettides – Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) – on valmis jätkama Ateena toetamist vaid juhul, kui neil on reaalne šanss oma raha tagasi saada.
Lähedalseisvate allikate andmetel on EKP ametnikud valmis müüma Kreeka riigivõlakirju sama hinnaga, millega need soetati, loobudes täielikult kasumist. Samas kataks selline samm vaid murdosa Kreeka vajadustest.
EKP ametnike sõnutsi tuleb Euroopa valitsustel valdav osa koormast oma õlgadele võtta.
Enamike valitsuste, eriti rikaste riikide nagu Saksamaa ja Soome juhtide jaoks on aga poliitiliselt väga piinlik minna parlamentide ette Kreekale täiendavat laenuraha (kokku ca 30 miljardit eurot) kauplema.
Samas ei lahendaks augu täitmine Kreeka probleemi, kuna sealse riigivõla mägi kasvaks lihtsalt veelgi kõrgemaks.
IMF käib euroala valitsustele peale, et viimased osa Kreekale laenatud summadest korstnasse kirjutaksid. Seda tehes murraksid valitsused aga oma valijatele antud tõotust, et paketirahad makstakse tagasi.
Mõned euroala valitsused on hoopis seda meelt, et EKP peaks leevendama Kreeka riigivõlakirjade tagasimaksete tingimusi.
Sellise sammu on EKP president Mario Draghi aga välistanud, kuna tegemist oleks Kreeka «rahapoliitilise finantseerimisega».