Volvode müük nii Hiinas kui USAs on tänavu kukkunud enam kui 10 protsendi jagu, rõhutades uue tegevjuhi Håkan Samuelssoni ees kõrguvaid väljakutseid.
«Hiinlasest» Volvo müük vireleb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuelsson, kes tüüris varasemalt veoautotootjat nimega MAN, sai Volvo rooli pihku tänavu oktoobris. Oma kolleegidele on ta tunnistanud, et peamine eesmärk on vähemalt ots otsaga kokku tulla – keskendudes agressiivselt kulukärbetele.
Plaan pole veel lõplikult paigas, kuid märgid osutavad koondamistele.
Olukorra teeb keeruliseks tõsiasi, et rivaalide BMW, Audi ja Mercedesega võrreldes on Volvo mahud niigi väga väikesed. Käesoleva aasta esimese 10 kuuga müüs Volvo 347 532 autot – 6 protsenti vähem kui mullu. BMWsid läks aga esimese 9 kuuga kaubaks 1,34 miljonit tükki.
«See on tohutu väljakutse, arendada uusi platvorme, haarata uusi nišše. Kõige selle rahastamine niivõrd väikeste koguste juures on tohutu väljakutse,» ütles Credit Suisse analüütik Arndt Ellinghorst.
Ellinghorst märkis, et Volkswagen müüb vaid ühtainsat mudelit – Passatit – 1,1 miljonit aastas.
Samuelsson istus Volvos ootamatult endise VW juhtivtöötaja Stefan Jacoby toolile, kes vedas firmat kaks aastat, kuid elas oktoobris üle kerge rabanduse. Volvo direktorid õigustasid juhivahetust aga mitte niivõrd Jacoby tervise, kuivõrd Volvo viletsate finantstulemuste ja jõuetu minekuga omanikfirma Geely koduturul Hiinas.
Oktoobrikuine Volvode müük Hiinas oli aastatagusega kõrvutades all 12 protsenti, USAs aga 14 protsenti. Ainus mažoorne noot kostis Euroopast: 4 protsenti kasvu.
Kuna Volvol on raskusi kasumlikkusega, keskendub Samuelsson kärbetele – ning seetõttu seiskub aeg-ajalt töö nii Rootsi kui Belgia tehastes.
Volvo Cars, mis enam kui kümnend tagasi Volvo veoautotootmisest eraldati ja Fordile müüdi – enne kui hiinlaste Geely selle 2010. aastal ära ostis – kandis tänavu esimeses poolaastas 254 miljonit Rootsi krooni netokahjumit. Sama perioodiga õnnestus küll teenida 239 miljonit Rootsi krooni ärikasumit, kuid seda oli mullusega võrreldes 84 protsenti vähem.
Ellinghorsti hinnangul läheb autotootjate elu üha raskemaks, sedamööda kuidas kaks suurimat turgu – USA ja Hiina – kiirust kaotavad.
«Volvol on suur brändiväärtus. Ma isiklikult arvan, et nad tuleks pookida mingisse suuremasse firmasse,» ütles ta.
Samuelsson on aga üritanud rõhutada kolleegidele väike olemise eeliseid, väites, et Volvo peab olema vilkam ning võimeline varieerima tootmist suurkonkurentidest kiiremini.
Copyright The Financial Times Limited 2012