Palgaturul puuduvad optimistlikud uudised

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalpalgad ei ole kriisieelsele tasemele jõudnud.
Reaalpalgad ei ole kriisieelsele tasemele jõudnud. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Tallinna ja teiste suuremate linnade ettevõtjad on hädas töötajate leidmisega, sest töötajad on vähem lojaalsed kui väikelinnades ja maal.

Keskmise kuupalga kasv aeglustus tänavu teises kvartalis viie protsendini, selgub Eesti Panga värskest tööjõuturu ülevaatest.

«Viis protsenti palgakasvu – seda on väga raske tööandjatel n-ö müüa, sest paljud inimesed mäletavad, milline oli nende palk buumiajal, ning oskavad praegust palka suhestada tarbijahindadega,» rääkis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Buum tuleks unustada

Palgaarengud on erinevates majandusvaldkondades väga erinevad. Näiteks ehituses ja mäenduses oli palgakärbe kriisi ajal ulatuslik ning palgad ei ole taastunud.

Seevastu energeetikas on palgakasv olnud pidev ja kiireim ning alates buumi tipust on selles valdkonnas palgad kasvanud lausa 22 protsenti. Hariduses ja avalikus halduses ei ole palgad veel taastunud ning on buumi tipu ajaga võrreldes endiselt miinuses.

Viilmanni sõnul määrab palgatõusu majanduskasvu kiirus.

«Me keedame ühte suppi ja ei ole võimalik, et üks rühm noolib välja frikadellid ja teine rühm peab leppima vaid leemega,» ütles ta. «Pikka aega kasvas palk 10 protsenti aastas ja see oli normaalne, sest majandus kasvas ka 10 protsenti. Praegu mind üllatab, kui nõutakse taolisi palgatõusunumbreid.»

Kui kaks aastat tagasi oleks 60 protsenti töötutest olnud nõus tööle hakkama 450-eurose palgaga, siis nüüd on nõus sellise raha eest tööle asuma vaid iga kolmas töötu.

«See näitab, et töötute hulgas pole võtta nn odavat ressurssi,» sõnas Viilmann.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et reaalpalk näitab küll seda, milline on sissetuleku ja ostuvõime suhe, kuid automaatselt ei saa reaalpalga jäämisest masueelsele tasemele teha järeldust, et inimesed elaksid vaesemalt.

Tema sõnul peaksid inimesed palgatõusust rääkides unustama buumiaegsed palgakasvud, kus mõnel alal võis palk suureneda aastas lausa viiendiku võrra.

«Jäävad ainult üksikjuhtumid, kus sellisel määral palgakasvu kohtab. Enamikus sektorites peaksime sellised kasvud unustama,» rääkis Josing.

«Euroopas on tavaline, et palgad kasvavad aastas kaks-kolm protsenti ehk natuke rohkem kui inflatsioon, ka meie peaksime leppima, et asjad käivad nii.»

Tema sõnul hoitakse palku nii kaua madalana, kuni inimesi on tööturult võtta.

«Töötuse näitaja on meil küll suur, kuid nende hulgas on palju inimesi, kes ei ole tegelikult huvitatud töötamisest ja püüavad kuidagi teisiti hakkama saada,» lisas konjunktuuriinstituudi juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles