Riigikohus saatis Transiidikeskuse vaidluse sadamaga halduskohtusse
5. november 2012, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus rahuldas esmaspäeval osaliselt AS-i Transiidikeskus ja selle tütarfimra AS-i Muuga CT kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu tänavu veebruaris tehtud otsusele mitte rahuldada ettevõtete apellatsioonkaebust Tallinna Sadama poolt OÜ-ga Rail Garant Estonia sõlmitud lepingute tühistamiseks.
Ühtlasi saadab riigikohus kohtuasja uueks läbivaatamiseks Tallinna halduskohtule, selgub kohtuasja resolutsioonist.
Kuna kohtuasja juures ei olnud vaidlusalust lepingut, ei ole võimalik seda kvalifitseerida ega anda õiguslikku hinnangut, kas ja millist riigihangete seaduse menetluskorda tuli lepingu sõlmimisel kohaldada, märgib kohus resolutsioonis. Seega oleks kohtutel tulnud vaidlustatud leping nõuda kohtuasja juurde ja anda seejärel lepingule õiguslik kvalifikatsioon. Seetõttu tühistab kolleegium nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsused ja saadab asja halduskohtusse uueks lahendamiseks.
Kolleegium märgib resolutsioonis ka, et kuigi kaebajad paluvad kohtul tuvastada AS-i Tallinna Sadam ja OÜ Rail Grant Estonia vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja koostöölepingu tühisuse, siis puudub vaidlustatud leping kohtumaterjalide hulgast, mistõttu riigikohus ei saa sellele hinnangut anda.
Tallinna haldus- ja ringkonnakohtus on otsuse kirjeldavas osas märkinud, et operaatorteenuse osutamiseks seatakse AS-le Tallinna Sadam kuuluvale kinnistule operaatori kasuks hoonestusõigus, mille kohaselt on operaator kohustatud rajama koormatud kinnistule terminali ja tagama hoonestusõiguse kehtivuse ajal selle säilimise.
Kolleegiumi hinnangul viitab kohtute märgitu sellele, et vaidlusaluses lepingus on lisaks hoonestusõiguse seadmisele kokku lepitud ka selles, et üks lepingupool osutab meresadamateenust või muud terminaliteenust ning ta on kohustatud välja ehitama terminali ja tagama selle säilimise. Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul ei pruugi lepingu esemeks olla ainult hoonestusõigust, vaid ka teenused ja ehitustööd.
Kuna ringkonnakohus ei andnud vaidlusalusele lepingule õigusliku kvalifikatsiooni, on riigikohtu kollegiumi hinnangul ebaselge, kas lepingust tulenev pooltevaheline suhe on kvalifitseeritav riigihangete seaduse mõttes teenuse või ehitustöö kontsessioonina, teenuse või ehitustöö hankelepinguna või ei ole tegemist kummagagi.
Kolleegium on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu kvalifitseerimisest sõltub, kas ja milliseid riigihangete seaduse sätteid tuli Tallinna Sadamal järgida.
Varasema info põhjal jättis ringkonnakohus veebruari algul rahuldamata Transiidikeskuse ja Muuga CT apellatsioonkaebuse Tallinna halduskohtu mullu 10. oktoobri otsusele ning halduskohtu varasema otsuse muutmata.
Tallinna halduskohus jättis mullu oktoobris tehtud otsusega rahuldamata Transiidikeskuse ja Muuga CT kaebused, millega firmad püüdsid vaidlustada Tallinna Sadama tegevust Muuga uue konteinerterminali operaatori valikul. Ühtlasi mõistis halduskohus toona Transiidikeskuselt ja Muuga CT-lt solidaarselt Tallinna Sadama kasuks välja menetluskulud summas 7652 eurot.
Transiidikeskus teatas juunis, et on riigikohus võttis nende kassatsioonkaebuse menetlusse. «Oleme läbivalt olnud seisukohal, et meie argumentatsioon on tugev ning et Tallinna Sadama valitud tee endale meelepärase terminalioperaatori leidmiseks ei ole olnud kooskõlas riigihangete seadusega ning ühe poole pakkumist põhjuseta vähendades on seeläbi saavutatud teise poole pakkumise eelistamine,» kommenteeris Transiidikeskusejuhatuse esimees Erik Laidvee.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand on Transiidikeskuse ja Muuga CT tegevust kommenteerides varem öelnud, et kahetsusväärselt on need ettevõtted oma tegevusega kahjustanud teadlikult nii Tallinna Sadama kui Eesti riigi mainet. «Tundub, et pikk aeg monopolistina on pannud nad reaalsustaju kaotama ning neil puudub igasugune oskus ja tahe töötada ausa konkurentsi tingimustes.»
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas Venemaa firma Rail Garanti uue konteinerterminali operaatoriks 2011. aasta märtsis. Transiidikeskuse kontsern jäi konkursil teiseks, asus sadama otsust teravalt kritiseerima ja viis vaidluse kohtusse.
Rail Garanti uue konteinerterminali garanteeritud kaubamaht on 270 000 konteinerit aastas. Lisaks Tallinna Sadama tehtud enam kui 60 miljoni euro suurusele investeeringule paigutab ka Rail Garant projekti varasema info järgi samas suurusjärgus raha.
Konteinerterminali arendusprojekt hõlmas kokku 27 hektari suuruse maa-ala rajamist Muuga sadamas koos uue 378 meetri pikkuse kai ehitusega. Samuti pikendati projekti käigus olemasolevat kaid 100 meetri võrra.