Vare: avalik sektor ei mõista siiani, et on sundolukord

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku sektori töötajatel läheb paremini.
Avaliku sektori töötajatel läheb paremini. Foto: SCANPIX

Majandusekspert Raivo Vare ütles avaliku sektori juhtide mullust kuni 30-protsendist palgatõusu kommenteerides, et erinevalt eraettevõtetest pole avalikule sektorile siiani kohale jõudnud, et käes on sundolukord, ning soovitas valitsusel kiiresti astuda järske samme kulude kokkuhoiuks.

«Palgapoliitikas kehtib natuke utreerides põhimõte, et erasektoris on sellised palgad, mis on võimalikud ja vajalikud, avalikus sektoris aga tihtipeale - eriti poolpoliitilistel tasanditel - nii palju ja nii kaua kui lastakse,» märkis Vare.

«See kuni 30-protsendine palgakasv on lihtsalt jabur! Seejuures on vale öelda, et ametnike palk on kasvanud - ma tean alamastme ametnikke, kel on palk langenud. Juhid alustavad nendest kärpeid, puutumata oma palku!» pahvatas Vare emotsionaalselt.

«Erasektoris on kõik väga loomulikult vastu võtnud selle, et vähendatakse palku - kas maha võtta, ei arutata üldse, kui, siis seda, kui palju. Ma ei tea mitte ühtegi ettevõtet, kus ei oleks tehtud märkimisväärset kokkuhoidu, muuhulgas ka palkades. Ja ärge laske end petta statistikast, mis näitab, et aasta lõpp ja algus on toonud väikese kasvu - see on koondamiste ja preemiate tulemus!» rõhutas Vare.

Ta põhjendas, et eneseregulatsiooni mehhanismid on avalikus ja erasektoris täiesti erinevad. «Kui eraettevõte hoiab pidevalt kokku nii palju kui suudab, siis avalikus sektoris seda pole, ja kui, siis pigem töötajate alumise otsa suhtes, mitte juhtide palkade osas,» arutles ta, pidades seda ka inimlikult arusaadavaks, et inimene omaenda sissetulekut vabatahtlikult kärpima ei kipu.

Vare soovitas nüüd mitte tormata teise äärmusse ja reaktsioonidega vinti üle keerata.

«Nüüd võib solvunud õiglustunne hakata kütma populismi, et võtame kõik palgad maha. Peab aga püüdma aru saada, see ei ole kerge. Palju arutatakse konkreetsete numbrite ja isikute üle, kuid see ei puutu asjasse,» ütles Vare. «Näiteks mina pooldan seda, et peaminister ei saa riigis kõige enam palka, mis sest, et tal on kõige tähtsam ametikoht.»

Kulutustele kiiresti piirangud peale

Vare soovitas riigil võtta kiiresti piirangute tegemine ette.

«Vaadake, mis käitumine oli riigiasutustes aasta lõpus: kulutati kiiruga ära kogu raha, mis oli kulutamata jäänud, sest on ju teada, et järgmisel aastal seda enam kasutada ei saa,» jätkas ta. «Kedagi ei huvitanud, et pilt oli juba siis masendav.»

Tema hinnangul on nüüd sama olukord, kui räägitakse, et peatselt tuleb vastu võtta veel üks negatiivne lisaeelarve. «Mis signaali annab see asutustes: kui midagi on vaja mehele panna, tuleb see ruttu ära teha - seega stimuleerivad need jutud kulutamist!» Seetõttu pidas ta õigeks korrata esimese lisaeelarve koostamise eel tehtud rahandusministri piirangut kulutustele.

Vare hinnangul tuleks praegu võtta järske otsuseid vastu. Ta soovitas anda asutuse juhtidele karmid käsud kokkuhoiuks: «See on uskumatu, kuivõrd kreatiivsed on inimesed sundolukorras! See ongi võti - ka avalikul sektoril tuleb lõpuks mõista, et meil on käes sundolukord,» leidis Vare.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles