Parts: ma oleks leppinud kaks korda väiksema kahjumiga

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Parts
Juhan Parts Foto: Küllike Rooväli

Majandusminister Juhan Parts ütles intervjuus E24-le, et kui Estonian Airi kahjum oleks olnud kaks korda väiksem, oleks see olnud vastuvõetav tulemus. Kui suurt rahasüsti lennufirma taas vajab, pole minister nõus ütlema.

Majandusminister Juhan Parts, peaministri kabinet on sujuvalt jälle teie kätte läinud, sest kõik suured uudised tulevad ainult teie valitsemisalast.

Aga arstide streik? Palju muid asju ka - eelarve, Kreeka, euro. Igas valitsemisalas on uudiseid.

Miks otsustasite Taskila välja vahetada?

Mina ei ole seda otsustanud.

Ma teadsin, et te nii ütlete, aga nii suuri otsuseid ei tehta teie nõusolekuta.

See võib tunduda tüütu kordamisena, aga hea korporatiivse juhtimise tava on väga tähtis. Juhatuse nimetab ja vabastab nõukogu, nii nagu Taskila ka nimetas nõukogu.

Te tahate end sellega taandada vastutusest, et Taskila on läbi kukkunud Estonian Airi juht?

Ma ei saa end taandada vastutusest üldiselt nende äriühingute ees, kus oleme aktsionär. Aga kindlasti peab vaatama põhjuseid ja seda, kus vigu on tehtud.

Mis on teie etteheited Estonian Airile?

Ettevõtte finantstulemused ei vasta lubatule. Ei saa mööda vaadata sellest, et finantstulemuste ja äriplaani lõhe on suhteliselt suur. Meie eesmärk on saavutada pikaajaliselt elujõuline ettevõte. See ongi põhiline etteheide, sest kui vaatame lennureisijate ja –ühenduste arvu, siis me ei ole lasknud tühimikku tekkida. 2009 oli tõeline oht, et tühimik tekib.

Kui suur oleks võinud olla Estonian Airi 9 kuu kahjum, millega te ministrina oleks nõustunud?

Kui ettevõte taotles kapitali, siis äriplaani järgi pidi firma olema ka 2013. aastal kahjumis. Tegeliku ja äriplaani kahjumi vahe on päris suur. Äriplaani numbreid ma ei saa öelda, aga kahjum on natuke rohkem kui kaks korda suurem kui äriplaanis. Tähtsam on, et firma peab vaatama ette aasta või kaks või veel rohkem. Aktsionärina me ei saanud lubada samamoodi edasi sõita. Estonian Air peab otsima elujõulisemat ärimudelit, seda on kaks aastat tehtud, aga seda ei ole leitud.

Te ütlesite, et olete rahul lennureisijate arvu kasvu ja sihtkohtade arvuga…

Ma ütlesin, et need on positiivsed. Lennureisijate arv on kasvanud märkimisväärselt, peaaegu 60 protsenti. Kui Estonian Airi ei oleks, siis teised ettevõtted kõiki praegusi liine ei lendaks.

Aga kuidas olete rahul Estonian Airi siseste muutustega?

Võti on ettevõttes endas. On palju objektiivseid asjaolusid, ärilisi möödalaskmisi ja ebaõnne, aga ettevõte ise peab põhimõtteliselt muutuma.

Ja neid muutusi ei ole toimunud?

Nii palju kui mina olen jälginud, siis ettevõte on vähe muutunud – efektiivsus ennekõike. Ettevõttel peab olema võime olla paindlik, teha kaalutletud otsuseid. Lennuettevõtte kõige olulisemad näitajad on kulu ja tulu reisija kilomeetri kohta. See on tõukekoht, miks lennuettevõtted konsolideeruvad, sest kriitilist massi jääb vajaka ja kulu ühiku kohta on liiga suur. Mahud toovad paremad tingimused.

Air Balticu juht Martin Gauss on täna Tallinnas, kas saate temaga kokku?

Ei saa, aga ma kohtusin hiljuti Läti transpordiministriga.

Kas iseseisval Estonian Airil on tulevikku?

Peame töötama selle nimel, et oleks elujõuline ja pikaajaline ärimudel. Ennatlik oleks öelda, et iseseisval firmal ei ole tulevikku. Ettevõtte juhtkond töötab praegu tulevikukavadega, variante on.

Ühesõnaga te jätate selle lahtiseks?

Jah, aga aktsionär saab otsustada variantide vahel.

Mis variandid laual on?

Estonian Airi põhiülesanne on sama, lennata võimalikult paljudesse kohtadesse ja teha seda majanduslikult jätkusuutlikul moel. Praegu finantstulemused meid ei rahulda ega ka nõukogu, kes astus sellepärast tagasi. Nüüd peame vaatama uut tegevuskava. Ma usun, et paari nädalaga tuleb ettevõtte uuendatud nõukogu ja juhatus ettepanekuga välja.

Millal langes otsus, et Taskila tuleb välja vahetada?

Nõukogu otsustas selle eile või üleeile. Ma ei teagi, olin Eestist ära.

Kas Taskila lahkumine otsustati siis, kui Erkki Raasuke sai nõukogu esimeheks?

Aprillis-mais oli näha, et ettevõtte majandustulemustes on olulisi kõrvalekaldumisi äriplaanist.

Kas juba siis oli selge, et uus juht ei saa oma tööga hakkama?

Seda otsustab nõukogu, mina ütlen, et ettevõtte nõukogu tuli tugevdada. See on see, mida aktsionär teha saab.

Mida Eesti riik sai iga kuu 30 000 euro eest, mida Estonian Air maksis Taskilale?

Seda tuleks vaadata laiemalt, ma ei hakka Taskila palka kommenteerima. Kriitika on arusaadav, ärritavus on ka arusaadav.

Mind see ei ärrita, aga mida me saime selle raha eest?

Kui me ei oleks teinud otsust Estonian Air üle võtta, siis… Estonian Airi tegevuse otsene mõju majandusele on 130 miljonit eurot aastas. See on ettevõtte nõukogu nõustavate ekspertide lihtne taustainformatsioon.

Kas see on lennureisijate siia jäetud raha?

See on seal hulgas, aga tuleb arvestada ka inimesi, kes oleks siia jäänud tulemata, kui poleks otselende. Kui riik poleks ettevõtet üle võtnud, siis tagajärjed oleks olnud halvemad. Eesti koduturust lähtuva lennuettevõtte olemasolu on väga tähtis.

Aga ikkagi, mis oli juhi Tero Taskila panus?

Mind on alati kritiseeritud, et ettevõtet ei juhi mõni Eesti inimene.

Praegu juhib ju eestlane Erkki Raasuke.

Ega Raasuke tegevjuht ei ole, nõukogu on strateegiline juhtimisorgan, juhatus on elluviija.

Loomulikult lendurid lendavad ja stjuardessid kannavad jooke ette.

Aga lendude kellaaja, kütuse ja nii edasi… Isegi väikese lennuettevõtte puhul nõuab see spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Mina saan asjast nii aru, et saime Taskilalt strateegia, mis edukas ei olnud?

Sellise kahjumiga jah, strateegia on pikema aja peale. Praegu peame tegema korrektiive, sest selline kahjum ei ole aktsepteeritav. Me ei ole valmis sinna lihtsalt raha panema. Kui kahjum oleks väiksem olnud võrreldes äriplaaniga, siis ei oleks midagi hullu olnud.

Lühikese ajaga on Eesti riik firmasse pannud 30 miljonit eurot, kapital on otsas, firmat tuleb uuesti turgutada. Kui palju raha tuleb ettevõttesse panna?

Lisakapitali vajadus sõltub ettevõtte juhatuse ettepanekust ja tegevuskavast. Ajaline raam on selline, et ettevõtte juhatus ja nõukogu tulevad ettepanekuga nädalate, mitte kuude jooksul.

Aga kapital on praegu nullis?

Ma ei ole vaadanud täpselt. Hetkel ei ole midagi dramaatilist, praegu on õige aeg selliseid tegevusi ette võtta.

Uuest tegevuskavast ei tea me midagi, järelikult tuleb firmat uuesti nullist ehitama hakata?

Ma ei tea. Tegevuskava põhiülesanne on endine – katta Eesti jaoks olulisi lennuühendusi ja teha seda finantsiliselt elujõulisel moel.

Mis on seniste nõukogu liikmete vastutus?

Nõukogu on võtnud vastutuse ja kollektiivselt tagasi astunud. Nõukogu ise andis endale hinnangu.

Kas Raasuke jätkab nõukogus?

Ma arvan, et Raasuke peaks jätkama.

Kas see oli viga, kui Eesti riik otsustas Estonian Air päästa?

Valikuid ei olnud. Ka praegu ei ole valikuid. Mõju majandusele on otsene ja kaudsed mõjud on veel suuremad. Otsene mõju on 0,7 protsenti SKTst. Lennufirma mõjutab majandust, turismi, palju muid asju.

Joakim Helenius on IRLi suursponsor, kui tähtis see oli omaaegse otsuse juures, määrata Helenius ettevõtte nõukogu esimeheks?

Üldsegi ei olnud oluline.

Aga miks just Helenius?

Kandidaate oli palju, viis tuntud Eesti ettevõtjat, kes ei olnud nõus nõukogu esimehe kohta vastu võtma. Helenius oli esimene, kes oli nõus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles