Urmas Varblane: Eestis on kujunenud välja sõltuvus ELi toetustest
31. oktoober 2012, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase sõnul on Eestis välja kujunenud sõltuvus Euroopa Liidu (EL) toetustest, selle peamine oht on tema sõnul mugavus, mis võimaldab olulisi otsuseid edasi lükata.
Varblane ütles Unicrediti panga korraldatud äriseminaril, et olukord ei iseloomusta üksnes Eestit, vaid on omane kogu Kesk- ja Ida-Euroopale, eriti aga Balti riikidele. Varblane võrdles ELi struktuurifondide tegevust Teise maailmasõja järgse USA rahastatud Marshalli plaaniga Euroopas.
Eesti on olnud Varblase sõnul struktuuritoetuste kasutamisel väga edukas, seda eelkõige tänu kõrgele administreerimisvõimekusele. «Välistoetused võimaldavad täna pidada Eestit tublisti suurema eelarvega, kui muidu võimalik oleks, ilma avaliku sektori võlga kasvatamata,» rääkis Varblane. «Teisalt püüab Eesti välistoetustega kompenseerida oma riigi vähest tulude loomise võimekust.»
Varblase hinnangul Eesti täna ilma välistoetusteta ei areneks, vaid taastoodaks iseennast. «Praegu tehakse ligi 75 protsenti investeeringutest välistoetuste najal ning välistoetused moodustavad ligi 15 protsenti riigieelarvest. Kolmveerand riigieelarve kulutustest on määratud seadustega, sotsiaalkulutuste osakaal riigieelarve kuludest kasvab aga viie aastaga 43 protsendilt 48 protsendini,» rääkis Varblane. Tema sõnul valitsuse otsustusruum väheneb ja investeeringute suund sõltub otseselt ELi üldisest poliitikast.
Välistoetustel elava riigi oht on Varblase sõnul mugavus. «Toetused võimaldavad edasi lükata kriitiliste otsuste tegemist, sest välisraha leevendab probleeme ja aitab hoida kodurahu. Erasektori jaoks annab toetusraha aga väärsignaale, et toime on võimalik tulla ka turul läbilöömata,» ütles Varblane. Ühtlasi on Varblase sõnul äärmiselt murettekitav kalduvus eristada oma raha ja euroraha.