Riigikontroll: töötute abistamise süsteem on vildakas

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti töötukassa
Eesti töötukassa Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikontrolli hinnangul vajab praegune töötute toetamise süsteem muutmist, sest see ei aita leevendada struktuurse töötuse probleemi, ennetada pikaajalist töötust ja abi ei jõua kõigi töötuteni.

Riigikontroll tõi oma värskes auditis «Riigi tegevus töötute toomisel tööturule» välja hulga puudusi praeguses töötute abistamise süsteemis. Näiteks ei lahenda süsteem struktuurse töötuse probleemi, kuna inimeste ümberõpet ei soodustata.

Nii ongi kujunenud olukord, kus töötuid on palju, kuid enamik ehk lausa 98 protsenti ettevõtjatest peavad sobivate töötajate leidmist keeruliseks ja tunnistavad, et töötute hulgast sobivad vaid üksikud kandidaadid. Soovitud töötajaid ei suudeta palgata töötute hulgast, kuna enamiku töötute haridustase ja oskused ei vasta tööjõuturu tegelikule vajadusele. Samas on töötute ümberõppe võimalused piiratud. Töötukassa pakutavad koolitused on tavaliselt lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis, sest uue eriala omandamiseks peaks töötu loobuma registreeritud töötuna arvel olekust.

Audit toob välja ka asjaolu, et tegelikult saab töötute abistamise süsteemist osa ainult väike osa töötuid ehk vaid iga kolmas neist. Võrreldes 2008. aastaga on näiteks rahalist toetust saanute osakaal vähenenud ligi kaks korda. Paljud töötud ei saa töötukassast rahalist toetust, kuna toetuste saamise tingimused kõigile töötutele ei laiene ja kõik töötud ei ole töötukassas registreeritud. Teenuseid ei saa kõik töötud sellepärast, et teenuste kättesaadavus pole kõigile tagatud ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamisega töötukassa ei tegele.

Eelmisel aastal oli töötukassas registreeritud hinnanguliselt 63 protsenti kõigist töötutest. 16 protsenti neist said töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist 18 protsenti. Tööturuteenuseid sai osa keskmiselt viiendik registreeritud töötutest.

Riigikontroll soovitab töötuskindlustusehüvitise tingimused üle vaadata, et inimesed võimalikult kiiresti tööle tagasi läheks ning karmistada reegleid töötajate üle arvestuse pidamiseks, et väheneks töötute «mustalt» töötamine. Samuti peaks arvel olevatel töötutel võimaldada osaleda pikaajalistel koolitustel, koolitada neid vastavalt tööturu nõudmisele ümber ja mõõta pidevalt tööturuteenuste mõju ning otsustada selle põhjal, millised meetmed on tõhusaid ning milliseid on mõtet pakkuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles